Puhkige uhised pohjused. Feed aggregator | Page 8 | University of Tartu
Küsitavaks jääb ka mõningane vabameelsus mõistetega ümberkäimisel. Põhjuseid, miks sinine kaart on olnud seni väheatraktiivne, on mitmeid: taotlemisnõuded on suhteliselt koormavad ja piiravad ning sinise kaardiga kaasneb liikmesriikide enda paralleelskeemide poolt pakutuga võrreldes vähe eeliseid. Samuti annavad ebaregulaarse rände valdkonnas tunda ka eurointegratsiooni ja rahvusriigistamise vastasmõjud, mis on iseäranis tugevalt välja löönud Euroopa Komisjoni väljapakutud alternatiivide aruteludes Dublini süsteemi, aga ka ümberasustamis- ja ümberpaigutamiskavade kontekstis. Kuid me keegi tegelikult kindlalt ei tea ega oska ette kujutada, milliseks pandeemia tulevik kujuneb.
Just nagu toona, seisab maailm ka praegu silmitsi viirusega, mis rullub üle riikide ja kontinentide, tungib Puhkige uhised pohjused kodudesse ja murrab me südameid. See viirus on põhjustanud hävingut ja valu igas maailma nurgas, hoides meid eemal inimestest, kes on meile armsad, tegemistest, millest tunneme rõõmu ja kohtadest, kus tahaksime olla.
See ohverdus ning meditsiini- ja hooldustöötajate kangelasteod on aidanud paljudes maailma paikades viiruse levikut aeglustada. Kui mõned on hakanud piiranguid tasapisi leevendama, siis teised on ikka veel isoleeritud ning nende igapäevane sotsiaalne ja majanduselu on rangelt piiratud. Tagajärjed võivad olla eriti dramaatilised Aafrikas ja maailma lõunapoolsetes riikides tervikuna. Kuid me keegi tegelikult kindlalt ei tea ega oska ette kujutada, milliseks pandeemia tulevik kujuneb.
See tähendab, et meil kõigil on midagi kaalul. Ükski meist ei ole pandeemia suhtes immuunne ega suuda üksinda viirust võita. Tegelikult ei ole keegi kaitstud enne, kui me kõik — igas külas, linnas, piirkonnas ja maailma riigis — oleme väljaspool ohtu. Meie tihedalt seotud maailmas on ülemaailmne tervishoiusüsteem täpselt nii tugev, kui tugev on selle nõrgim lüli.
Et kaitsta ennast, peame kaitsma üksteist. See on ainulaadne ja tõeliselt globaalne väljakutse ning seepärast on hädavajalik, et anname endale parima võimaluse sellest võitjana välja tulla. See tähendab maailma helgeimate peade, kõige paremini valmistunute koondamist, et leida vaktsiinid, ravimeetodid ja -viisid, mida on vaja, et maailm taas terve oleks.
Samal ajal peame tugevdama tervishoiusüsteeme, et need oleksid kättesaadavad kõigile, pöörates erilist tähelepanu Aafrikale. Tugineme G20 juhtide võetud kohustusele töötada välja ulatuslikud ja kooskõlastatud vastusammud viirusele.
- Liibüast tulnud on hakanud randuma ka seni kasutamata vähetuntud aladel.
- Valu olaliigese vasakpoolse tuimus sormede
- Puusaliigese hip kondides
Toetame Maailma Terviseorganisatsiooni ja teiste üleilmsete tervishoiuorganisatsioonide ühist üleskutset tegudele. Sellega panime aluse tõelisele rahvusvahelisele liidule võitluses koroonapandeemiaga.
Arvamus Kvaliteetne ja soodne tervisetehnoloogia ei ole utoopia. Oleme näinud, kuidas avaliku ja erasektori partnerluses on viimase kahe aastakümne jooksul jõudnud paljud elupäästvad vaktsiinid kõige vaesemate inimesteni maailmas, kirjutavad ühispöördumises Ursula von der Leyen, Angela Merkel, Emmanuel Macron, Giuseppe Conte, Charles Michel ja Erna Solberg. Just emakakaela liige toona, seisab maailm ka praegu silmitsi viirusega, mis rullub üle riikide ja kontinentide, tungib meie kodudesse ja murrab me südameid. See viirus on põhjustanud hävingut ja valu igas maailma nurgas, hoides meid eemal inimestest, kes on meile armsad, tegemistest, millest tunneme rõõmu ja kohtadest, kus tahaksime olla. See ohverdus ning meditsiini- ja hooldustöötajate kangelasteod on aidanud paljudes maailma paikades viiruse levikut aeglustada.
Oleme kindlalt otsustanud teha koostööd kõigi nendega, kes jagavad meie pühendumust rahvusvahelisele koostööle. Oleme valmis üleilmset koostööd juhtima ja toetama.
- Ühispöördumine. Üleilmne koostöö parema maailma nimel | Arvamus | ERR
- Наконец, они вошли в одни из ворот, и октопауки отвели людей к назначенному месту.
- VÄLK JA PAUK | Greete Palgi: millal unustati, et tegudel on tagajärjed? - Eesti Päevaleht
- Olaliigese vigastuste tagajarjed
- Макс, - спокойно ответила Николь, поскольку Эпонина еще только ощущала приближение очередной схватки.
- EUR-Lex - R - EN - EUR-Lex
- Euroopa rändepoliitika või rändepoliitika Euroopas? – Diplomaatia
- Но не стоит переигрывать.
Meie eesmärk on lihtne: 4. Kui ühtede jaoks oli leping Türgiga 8mis pidurdas rändevoogu Ida-Vahemere rändeteel ehk liigagi leebe, siis teiste jaoks tundus see lahendus praktiliselt inimõiguste rikkumisena, sest see ahendab konfliktide või tagakiusamise eest põgenevate inimeste võimalusi üldse varjupaika saada — Türgi võimaldab põgenikel saada üksnes ajutist kaitset.
Ebaregulaarse rände valdkonnas tunda ka eurointegratsiooni ja rahvusriigistamise vastasmõjud, mis on iseäranis tugevalt välja löönud Euroopa Komisjoni väljapakutud alternatiivide aruteludes Dublini süsteemi, aga ka ümberasustamis- ja ümberpaigutamiskavade kontekstis.
Sama lugu on rännet leevendava arengukoostööga. Kui radikaalsemate kindlus-Euroopa meelsete hinnangul on raha panustamine selleks, et Aafrikast Euroopa poole teele asuvatel majandusmigrantidel oleks tööd ja leiba kodumaal, justkui raiskamine, siis liberaalsed humanistid peavad seda hoopis uusliberaalseks mimikriks.
VÄLK JA PAUK | Greete Palgi: millal unustati, et tegudel on tagajärjed?
Kui eesmärk oleks tõesti leevendada vaesust Aafrikas, oleks immigratsioon hoopis lahendus, sest ka uuringud näitavad, et sellel on märksa tugevam arengut kannustav mõju kui mis tahes arengukoostööprojektidel.
Samuti annavad ebaregulaarse rände valdkonnas tunda ka eurointegratsiooni ja rahvusriigistamise vastasmõjud, mis on iseäranis tugevalt välja löönud Euroopa Komisjoni väljapakutud alternatiivide aruteludes Dublini süsteemi, aga ka ümberasustamis- ja ümberpaigutamiskavade kontekstis.
Palju on räägitud Euroopa solidaarsuskriisist — ka statistika näitab, et ümberpaigutamisprogrammidest ning teisese edasirände lainest hoolimata on rändekriis endiselt Lääne- ja Lõuna-Euroopa kanda. Elluviidud tagasipöördumiste protsent kõigist otsustest on Lisaks käib pidev võitlus ebaregulaarsete sisserändajatega — Liibüast lähtuvad laevad on hakanud randuma uutel lõikudel, kus piirivalve on senini olnud nõrgem. Loomingulisi võimalusi piiriületuseks leitakse Puhkige uhised pohjused — näiteks osteti Venemaa-Norra Urea liigeste poletik lähedane Nikeli linn põgenike poolt jalgratastest tühjaks, kui selgus, et Norra piiri on võimalik ületada üksnes sõidukiga.
Paljud Euroopa riigid, sh Eesti, seisavad silmitsi demograafilise kriisiga: elanikkond vananeb, tööealine elanikkond väheneb ning riikide sotsiaalsüsteemide ja majanduse jätkusuutlikkus on küsitav. Kui varem nähti tööjõukriisi leevendusena eelkõige suurema sündimuse soodustamist ja ümberõpet, siis viimastel aastatel on hakatud tõdema pea kõigis Euroopa pealinnades, et sobiv lahenduste pakett peab paratamatult hõlmama ka sisserännet. Seetõttu on valdav enamik Euroopa Liidu liikmesriike, sh Eesti, viimastel aastatel reforminud oma seadusliku rände poliitikaid, et soodustada vajaliku tööjõu saabumist.
Oluline on aga märkida, et seadusliku rände reformide läbi on rändesüsteemid muutumas üle Euroopa mitmekiiruseliseks ning piirid poorseks: piiride läbilaskvus ning isiku rändevõimalused sõltuvad üha enam sellest, kes ta on.
Search form
Ehkki osa ettevõtjaid on jätkuvalt huvitatud eelkõige odavamate töökäte leidmisest, prioritiseerivad riigid üha rohkem oskustöötajate ja tippspetsialistide ehk nn talendirännet. Ka Euroopa strateegia aastaks 11 rõhutab vajadust soodustada uut majandusrännet nendes sektorites, kus on tööjõu ja oskuste puudus, ning soovitab keskenduda eelkõige kõrge oskuste tasemega kolmandate riikide kodanike sisserände soodustamisele.
Kuigi me ehk ei saa veel rääkida ühtsest Euroopa rände- ja varjupaigapoliitikast, on viimase kümne aastaga hoolimata raskustest ja vastuseisust tehtud olulisi samme koostöö ja koordinatsiooni suunas Euroopa tasandil. Eri tasanditel on põhjused, miks liigutakse poorsete piiride ja aina valikulisema rändesüsteemi suunas, aga kohati erinevad. Liikmesriikides mängivad ilmsete rahvusriigistavate tegurite kõrval rolli ka autarkilised dünaamikad.
Töötajaid on vaja, et majandus toimiks kõigi jaoks, kuid samas soovitakse kasutada suveräänse riigi õigust määrata, kes on tema rahvastiku osa. Seejuures muudab olukorra veelgi keerulisemaks see, et töö iseloom on kiires muutumises, mille tulemusena on riikidel raskem tagada töötajate oskuste ja teadmiste sobivust kohaliku tööturu vajadustega ja mitmel pool Euroopas esineb üheaegselt nii võrdlemisi suur töötus kui ka sobivate töötajate puudus.
Seaduslikku rännet reguleerivat poliitikat ELi tasandil reguleerima mahitab aga soov olla globaalselt konkurentsivõimeline. Nagu muudki majandusressursid, on ka kaasaegses majanduses mootori rolli mängiv inimkapital igal ajahetkel piiratud, mistõttu on tekkinud globaalne konkurents Puhkige uhised pohjused ja andekaimate meelitamises.
Contacts of UT units
Kuigi Euroopa Liit on üks suurimaid ja jõukamaid majanduspiirkondi, on erinevate keelte rohkus, küps majandus, kus majandusareng aeglane ja ka riskialtidus madal, ning riikidevahelised rändepoliitika erinevused vähendanud Euroopa atraktiivsust võrreldes Põhja-Ameerika ja Aasia-Okeaania riikidega.
Globaalse konkurentsivõime tõstmise eesmärgil on Brüssel püüdnud ka siin valdkonnas liikuda ühise rändepoliitika suunas. Kõige olulisem kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu sisserände soodustamisele suunatud samm Euroopa Liidu ülesel tasemel on sinise kaardi direktiiv, mis võeti esmakordselt vastu Sinise kaardiga loodeti luua riiki sisenevale kvalifitseeritud tööjõule kõikides liikmesmaades ühised standardid ning muuta seeläbi kvalifitseeritud tööjõu rändesüsteem kõigile osapooltele lihtsamaks ja läbipaistvamaks.
Tulemus oli aga kohati vastupidine ning see direktiiv ei ole soovitud eesmärke saavutanud. Varasema direktiivi puuduste parandamiseks sõnastas Euroopa Komisjon Üldjoontes on tegemist võrdlemisi tagasihoidlike muudatustega, kuid uue direktiivi kohaselt peavad liikmesriigid kaotama oma paralleelsed kõrgelt kvalifitseeritud välistööjõule mõeldud elamislubade skeemid. Tegemist on vastuolulise ettepanekuga, sest sisuliselt tähendaks see seda, et kvalifitseeritud tööjõu rände korraldus liiguks liikmesriikidest Euroopa Liidu pädevusse.
Hetkel läbirääkimised seoses uue direktiiviga alles toimuvad, kuid kui liikmesriigid nõustuvad loobuma oma paralleelskeemidest, siis oleks tegemist väga olulise sammuga ühise rändesüsteemi suunas Euroopas. Kui tõenäoline on aga ühine rändepoliitika seadusliku rände valdkonnas? Hoolimata liikmesriikide sarnastest vajadustest on selles valdkonnas koostöö olnud tunduvalt vaevalisem. Selles valdkonnas on liikmesriikide kaalutlused väga erinevad ja raske on luua ühist süsteemi, mis suudaks kõigi vajadusi arvesse võtta: väga raske oleks luua rändepoliitikat, mis võtaks üheaegselt arvesse ainuüksi Saksamaa, Puhkige uhised pohjused ja Eesti tööjõuvajadusi ja -reaalsust, rääkimata siis süsteemist, mis rahuldaks kõiki 28 või varsti 27 liikmesriiki.
Samaaegselt pole piisavalt tugevat stiimulit kas siis kriisitunnetust või globaalset ambitsiooniet sütitada ühistegevust. Euroopa Puhkige uhised pohjused rändekoostöö kui äärmusi tasakaalustav jõud? Kokkuvõtlikult, kuigi me ehk ei saa veel rääkida ühtsest Euroopa rände- Valu paremas olalistes kates varjupaigapoliitikast, on viimase kümne aastaga hoolimata raskustest ja vastuseisust tehtud olulisi samme koostöö ja koordinatsiooni suunas Euroopa tasandil.
Alati võiks rohkem, kuid sisuliselt on 10 aasta jooksul ära tehtud see, mis oli ootel juba äsja Võrreldes näiteks ÜRO tasandi protsesside kiirusega on see märkimisväärne. Samas, mingit n-ö ideaalset Euroopa ühispoliitikat polegi praegu võimalik ette kujutada. Nagu mainitud, on praegusesse poliitikaversioonigi omad väärtuskonfliktid ja pinged sisse kirjutatud, mis aga keerukas otsustusprotsessis ning demokraatia tingimustes ongi teatud määral paratamatu.
Oluline on ühise kogemuse tekitamine riikidevahelise koostöö ja praktikate vahetamise kaudu, milleks pole ilmtingimata vaja ühist rändepoliitikat paberil, vaid Kitseliidete ravi teadmiste ja kogemuste vahetamise ja võrdlemise platvormi. Seetõttu peab tõdema, et Euroopa Liidu nn miinimumstandardite poliitika polegi nii halb, eriti valdkondades, mis on riigi suveräänsusega nii lähedalt seotud nagu rändepoliitika.
Ühispöördumine. Üleilmne koostöö parema maailma nimel
Direktiividega kehtestatud miinimumstandardid on tekitanud teatud õigusliku raamistiku kõigile liikmesriikidele ning on seeläbi äärmusi tasakaalustavaks jõuks. Samas on oluline, et lisaks keskselt paika pandud miinimumstandarditele eksisteeriksid ka pehmemad ning horisontaalsemad euroopastumist toetavad meetmed.
Rändeajastul, kus rändearvud aina kiiremini kasvavad, on ühine lahenduste otsimine olulisem kui kunagi varem. Kui Ränne juhtub, tahame seda või mitte. Kindlasti pole see teekond üksmeelne, vaid valuline, täis takistusi ja sunnitud kompromisse, kuid samas paratamatu. Eero Janson Eesti Pagulasabi juhataja Euroopa varjupaigapoliitika on pahatihti sisemiselt vasturääkiv, selle peamised pingeteljed on Mari-Liis Jakobsoni ja Ave Laureni artiklis ka välja toodud.
Eriliselt tasub aga esile tuua pinget väärtuspõhisuse ja sisepoliitiliste eesmärkide vahel, mis kangastus eriti ilmekalt Ühelt poolt püüab Euroopa olla ja näida kui globaalne humanitaarsuse lipulaev, näiteks on EL maailma suurim rahaline panustaja humanitaarkriiside leevendamisse, samuti nähakse end ühe keskse demokraatia ja põhiõiguste kaitsjana.
Teiselt poolt aga põrkub see kuvand sisepoliitiliste soovidega Puhkige uhised pohjused väljastpoolt tulevat rännet nii füüsiliste tõkete kui ka heidutuse kaudu. Ühesõnaga: kes sees, see sees, kes väljas, see väljas. Sellest pingest on sündinud ka Euroopa Liidu üha kasvav soov liigutada varjupaigamenetlused ja üldine rände haldamine Euroopa Liidu piiride taha nn eksternaliseeriminemille puhul on kergem ka kõikvõimalikke põhiõiguste rikkumisi maha pühkida: teine riik, teised reeglid.
Sellistes väärtuspingetes ei ole samas midagi halba, vaid need on lausa vajalikud, sest poliitika sellistes vastuseisudes seisnebki.