Uhise valu pohjus noorukitel. Kõrvavalu: põhjused, ravi

Paljudele võib jääda mõistetamatuks, kuid on vajalik leida uus suhe surnud inimese ja iseenda vahel ning seejärel eluga edasi minna. See võib areneda ülekantud kurguvalu, sinusiidi ja hüpotermia tagajärjel. Kuid kui patsient võtab horisontaalasendi, muutub valu kiiresti vähem tugevaks. Kui valu põhjustas ülerahvastatus, võivad isegi tavalised kõnnib värskes õhus.

See on teismelise jaoks teretulnud kergendus. Oluline on taibata, et ennastlõikuva käitumise vähendamise protsess võib olla aeglane ning on vaja töötada kuhjuvate sammude suunas. Läbi oma kogemuse ja praktika jään arvamusele, et teismeliste enesevigastuslike probleemide kõige efektiivsem ravi on pereteraapia ja pere ise. Oskuslik pereterapeut suudab aidata, parandada peresisest suhtlemist, õpetada konfliktilahendamise ning probleemilahendamise oskusi, ning aidata edendada tähenduslikke ning lähedasemaid suhteid vanemate ning teismeliste vahel.

Pereterapeut võib: Edendada sobivaid, tähenduslikke ning seotumaid suhteid kõikide pereliikmete vahel Aidata kõigil pereliikmetel väljendada ning nimetada oma tundeid Selgitada välja iga pereliikme reaktsioon nooruki enesevigastuslikule käitumisele Luua turvaplaan perele ja enesevigastajale, mis ennetaks tulevasi juhtumeid või abistaks hädaolukorras Arendada välja tugivõrgustik pere, kooli ning kogukonna vahel Innustada ja modelleerida sobivaid ning avatud kommunikatsioonimustreid pereliikmete vahel.

Kuna oma praktikas olen palju kokku puutunud enesevigastajatega siis on kohane ka oma tööst üks juhtum tuua. Olles mõned nädalad teraapias käinud, paljastas nooruk oma käsivarred, mis olid täis lõike arme.

Noorukit oli kasvatanud alates 7. Oli oma vanemate esimene laps, isast ei teadnud midagi, emal on uus mees ja uuest suhtest veel kolm õde, venda. Kolm aastat tagasi vägistati teda, sellele järgnes rasedus, mis katkes. Nooruk oli varjanud vägistamist, rasedust ja selle katkemist.

Emaga ei suhtle, vanaemale ei taha rääkida oma muredest ja probleemidest, et mitte teda kurvastada. Neiu oli täis viha, pettumust, kibestumist, tundis hüljatusetunnet, väärtusetust, oli agressiivselt meelestatud nii ema kui vägistaja suhtes, öeldes, et vihkab neid elu lõpuni.

Neiu keeldus esimesele seansil tulemast koos ema ja vanaemaga, kuna tundis, et tema sees on sisemine vastuolu ja tõsine konflikt. Kohtusin nii neiu ema kui ka vanaemaga, et paremini ja laiemalt mõista, millised suhted patsiendil on oma lähedastega nende vaatenurgast.

Ema oli muretsev ja nuttev, kuna tütar oli loobunud temaga suhtlemast ja käitub inetult, mille põhjuseks oli ema uus suhe. Ema ja tütre konfliktne suhe sai alguse ajast, kui ema ellu tuli uus mees kui tütar oli 10 aastane. Tütre enesevigastamine sai alguse kolm aastat tagasi, kui teda vägistati. Enesevigastamisest ei tea tüdruku ema ega vanaema. Tüdruk on kinnise loomuga, kellel on raske oma tundeid väljendada ja kes on püüdnud üksi oma probleemidega hakkama saada, kuna on tundnud, et teda pole kellelegi vaja, tundes end siin maailmas üksi.

Olime teinud koostööd mitu kuud enne kui tütar oli nõus emaga teraapias kohtuma. Minu töö teraapias oli edendada sobivaid, lähedasemaid suhteid ema ja tütre vahel. Nad olid nende aastatega teineteisest kaugenenud.

Artiklite kokkuvõtted

Samuti oli vaja aidata emal väljendada ning nimetada oma tundeid, innustada ja modelleerida sobivaid ning avatud kommunikatsioonimustreid ema ja tütre vahel. Järgmistel kohtumistele sai kaasatud ka neiu vanaema, kes samuti sai oma tundeid jagada lapselapsele, mida ta ei ole osanud varem teha, sõnastada hoolimist ja armastust. Noor inimene sai tagasi lähedaste poolse turvatunde, sai aru ja tunda, et ema pole teda hüljanud ja hoolib temast endiselt. Korduvate pereteraapia vestluste tagajärjel paranesid noores inimeses nii füüsilised kui vaimsed haavad.

Individuaalteraapias tegelesime mineviku traumaga seoses vägistamise ja raseduse katkemisega. Ta ei talunud vaimset valu, asendades selle füüsilise valuga, leevendades ja püüdes sellega kõrvale juhtida emotsionaalset kannatust.

Ta oli tundnud kõik need aastad emotsionaalset eraldatust emast, mis tema sõnade kohaselt tegi teda sisemiselt emotsionaalselt surnuks.

• Miks rindkere keskel valutab: põhjused naistel ja meestel - Köha April
• Vaga tugev valu parempoolse ola liigeses
• Kõik need tegurid ärritavad, pigistavad ja pigistavad närvilõpmeid, mis ümbritsevad lihaseid, fastsiat ja sidemeid.
• Arsti liigeste poletik
• Tooriistad liigeste poletiku kohta
• Geelid liigeste ulevaateid

Peale vägistamist oli ta tundnud, et ta ongi seda valu väärt, et ta pole siin maailmas keegi ja sellist rämpsu peabki niimoodi kohtlema. Ta püüdis väärkohtlemise kogemust endasse suunata ning läbielatud seksuaalses traumas süüdistada ennast ning oma keha. Ennast vigastades, lõikudes enda randmeid väljendas ta endasse surutud raevu. Läbi valu tundis ta, et ta veel elab siin maailmas. Selliseid näiteid oma tööst on tuua palju ja läbi pereteraapia süsteemse lähenemise olen saanud neid patsiente ja nende peresid aidata, õpetades neile peresisest suhtlemist, eneseväljendus viise, konfliktilahendamise ning probleemilahendamise oskusi, ning edendada tähenduslikke ning lähedasemaid suhteid vanemate ning teismeliste vahel.

Vanematel on keskne roll selles, et teismeline ei hakkaks tegelema enesevigastamisega ning et ta hoiduks liitumast eakaaslaste ebatervete gruppidega, mille liikmeid seob just seesama probleem. Kodus võivad vanemad muuta esmatähtsaks perega ühiselt aja veetmise. Vanemad võivad anda teismelisele vastutuse valida ning planeerida iganädalast perega väljaskäimist.

Peresisene õhustik peab olema rahulikum ning teismelise jaoks kutsuvam. Kui konfliktid või kriisid siiski tekivad, peavad pereliikmed ühise meeskonnana töötama, et neid olukordi lahendada. On oluline pakkuda turvatunnet teismelisele, et ta tunneks, et pere on see, kelle poole saab pöörduda probleemsete küsimuste korral. Teismelised peavad tundma, et neil on oma vanemate südames ja hinges kindel koht.

Nad peavad tundma, et neid väärtustatakse ning nad peavad teadma, et nende vanemad on nende jaoks tingimusteta olemas. Vanemate vastutus on luua kindlad piirid töö ja pereelu vahel. Üks viis edendada tähenduslikke sidemeid vanemate ning teismeliste vahel on jagada perekonna lugusid. Vanemad peaksid oma lastele rääkima, missuguseid probleeme ning kõrghetki neil oma noorukieas oli. Nad võivad teismelistele jagada ka olulisi õpetussõnu ning lugusid, mida nende oma vanemad neile andsid, kui nad noored olid.

Enesevigastuslik käitumine võib olla ohtlik, eriti kui noor kuritarvitab alkoholi või muid narkootikume. Vanemad peavad võtma kindla hoiaku ning sellistele käitumistele järjekindlalt piire seadma.

Vanemad peavad ka kujundama oma teismeliste vastutusvõimelist alkoholitarvitamist ning tervislikke viise pingetega toime tulemiseks.

Vanema õigus on kohtuda oma teismelise lapse sõpradega ning nende vanematega, tema õigus on ka välja öelda oma muresid. Kui vanem peaks avastama, et tema teismeline laps tegeleb Uhise valu pohjus noorukitel riskantse ja ohtlikuga nt enesevigastaminepeaks ta olema kindel, et pereterapeut suudab oskuslikult perekonda ja teismelist selles keerulises olukorras aidata. Kirjutas Sille Õun Teismelised — nuhtlus või valesti mõistetud Palju on räägitud ja olen ka ise rääkinud, et teismeiga, see on tõesti õudne — varem toredad lapsed muutuvad arusaamatuteks imelikult käituvateks olenditeks, kes nagu polekski enam needsamad inimesed.

Esimene mõte on, et kus ma tegin vea, sest kindel Uhise valu pohjus noorukitel, et tegin, muidu ma ei peaks teda ju motiveerima vahel kõlab see muidugi nagu näägutamine kooli minema ja koduseid töid tegema. Süüdi olla aga ka väga kaua ei jaksa ning mingit kasu see ju ei too. Seega on vahel lihtsam käega lüüa — puberteet, seda haigust parandab aeg. Enamast arvataksegi, et teismeeas läbi elatav torm ja stress on universaalne nähtus.

See ei ole nii. Arengupsühholoogid on juba ammu loobunud vaatekohast, et noorukiiga on paratamatult seotud emotsionaalse segadusega. Lisaks võib taoline uskumus ka palju kahju teha: me võime seetõttu tõsiseid probleeme ignoreerida, kuna arvame, et see on selles eas normaalne me võime üle reageerida, pidades noorukitele tüüpilist käitumist patoloogiaks meie ennustused võivad tõeks saada, eelarvamused käitumise kohta süvendavad seda käitumist, nii nagu karistus toob kaasa veelgi tugevama autonoomsuse püüde me võime vabadust piirates noore inimese arengut häirida.

Uskudes, et teismelised on nagunii kontrolli alt väljunud, leiame karistusi, mis piiravad noorte õigusi Stereotüübid teismeliste kohta nad on metsikud, autoriteete eiravad jne võivad vanemates põhjustada liiga ägedaid reageeringuid, kui laps neid ei kuula.

Uskumus, et teismelised ei soovi oma vanematega suhelda, paneb paljud vanemad liiga kergekäeliselt kontakti hoidmisest loobuma ja noor jääb üksi.

Minule mõjus silmiavavalt Joseph A. Alljärgnevad mõtted on samuti sellest raamatust pärit. Elkind on kirjeldanud fenomeni nooruki egotsentrism, mis on seotud keerukama mõtlemisviisi väljaarenemisega ja eakaaslaste hinnangute tähtsuse dramaatilise tõusuga.

See muutus põhjustab teismeliste ja vanemate vahel palju konflikte ja väljendub laias laastus selles, et: — noorukitel on kalduvus võtta täiskasvanu mõttes hulljulgeid riske — noorukid vaidlevad pingutuseta, mis teeb nad täiskasvanutele tõsisteks vastasteks — noorukitel on vähem idealiseeritud nägemus oma vanematest kui noorematel lastel, seetõttu seavad nad tihemini vanemate arvamusi kahtluse alla — vanemad ja noorukid nimetavad asju väga erinevalt, teatud mõttes elavad nad erinevates reaalsutes.

Autonoomsusest rääkides on vanematele oluline rõhutada vastutust, noortele jällegi vabadust vanemate autoriteedist. Tihtipeale väljendavad vanemad pettumust, et noori huvitab ainult saamine, kui selles eas on see igati mõistlik ja oluline arengusamm.

Seda kõike oma lapses ära tundes on võib-olla rahulikum ja lihtsam tema arengust tulenevaid eripärasid aktsepteerida ja nendega võitlemise asemel neile kaasa elada ja toetust pakkuda. Tõsiasi on see, et me kõik sureme omal ajal. Elu jooksul kogeme nii rõõmuhetki kui ka kurbust. Traagilisim kaotus on lähedase surm. Surm ja lein on väga isiklik ning valus teema. Lein on tähtis ja loomulik sündmuste jada, Uhise valu pohjus noorukitel üldjuhul algab inimeses spontaanselt.

Inimene võib kogeda oma elus suurt kaotust — nii suurt, et tundub, nagu oleks kaotatud osa iseendast. Kuigi suurim lein on seotud lähedase inimese surmaga, satub inimene ka teiste kaotuste puhul samalaadsesse protsessi, näiteks töö kaotamine, abielulahutus, sõprussuhete katkemine, lapse lahkumine kodust, enda või teiste haigus, varakaotus, kodu vahetus vms.

Meie esivanematel olid kindlad matuserituaalid: kuidas surnut pesti, riietati ja laudsile pandi, valvati, nuteti, kuidas mulda sängitati ja peiesid peeti.

Samuti olid kindlad tavad ka surnute mälestamiseks. Tänaseks on sellest kõigest tavadest paljugi unustatud või lihtsalt kõrvale jäetud. Matusebürood pakuvad oma teenuseid eesmärgiga kergendada leinajate olukorda, leevendada nende valu, võttes asjaajamise enda kanda ja nii kaugenebki perekond surnud isikust, aga vahetut kontakti leinajal surnuga siis ei ole ja leinaprotsess ei saa alata.

Kaotusvalu oleneb eelkõige leinaja lähedusastmest ja omavahelisest suhtest surnuga. Lähedase surmast tingitud emotsioonidest ülesaamine ja kohanemine eluga ilma kalli inimeseta võib kesta kuni kaks aastat. Lein on füüsiliste, emotsionaalsete, sotsiaalsete ja kognitiivsete reaktsioonide protsess, mis kätkeb endas mitut erinevat faasi.

Leinaja läbib need kõik või olenevalt olukorrast vaid mõned neist. Šoki- ja eitusfaas on oluline, sest sellega kaitseb inimene oma psüühikat, et mitte mõistust kaotada. Levinud arusaam on, et surnutest räägitakse vaid head, aga nii surutakse agressiivsus alla ning sellega leinaprotsess peatub.

Leinaja võib ka mõelda, et on surnule öelnud või temast mõelnud või temale soovinud midagi kohutavat ja nii tunneb leinaja end süüdi, nagu oleks tema teise inimese surma põhjustanud. Tavaliselt on see faas, kus võib tekkida süütunne, mis on nii tugev, et raske on leinaga edasi minna. Paljudele võib jääda mõistetamatuks, kuid on vajalik leida uus suhe surnud inimese ja iseenda vahel ning seejärel eluga edasi minna. Kordaläinud leinamises tekib arusaam, et ei pea varjama valu, ahastust, roidumust, lõhestatust, kehalise läheduse puudumist, mille toob kaasa armastatud inimese surm, vaid kõik need tunded tuleb läbi elada ja leppida kaotuse pöördumatusega.

Kui tavalist leinamist ei toimu või see kestab pikalt ilma igasuguse leevenemiseta, on tegemist lahendamata leinaga, mille puhul võivad ilmneda erinevad füüsilised või emotsionaalsed haigused, mis võivad vallanduda igal indiviidil erinevalt füüsiline haigus, respiratoorsed infektsioonid, kroonilised haigused nagu diabeet või allergia, erinevaid liike emotsionaalseid sümptomeid nagu depressioon, foobiad, psühhootilised episoodid.

Võivad ilmneda ka mitmed sotsiaalsed düsfunktsioonid nagu joomine, koolist või töölt eemaldumine ja käitumishäired.

Ilma nende teadmisteta võib ravida kõiki haigusi eraldi, mõtlemata põhjus-seos tagajärgedele, seostamata neid sündmuseid. Talumatuks muutub lein siis, kui paar aastat hiljem sureb taas keegi lähedastest.

Miks rindkere keskel valutab: põhjused naistel ja meestel

Sellisel juhul läheb leinas kaks kaotust segamini. Iga uue surma puhul on tunne, nagu kaotataks uuesti ka need, kes on juba maetud. Kui on suudetud teha eelnevalt leinatööd, siis aitab teadmine, et kord on lein juba üle elatud. Meenutatakse, kuidas tookord oli, ja võimalik, et ei oldagi enam nii suures ahastuses, Uhise valu pohjus noorukitel esimesel korral.

Raskem on uue kaotusega tulla toime sellel, kes esimese surma puhul on leina alla surunud ning inimene võib sel juhul langeda raskesse masendusse. Leinavas peres on igal pereliikmel oma lein. Vahel arvavad lapsevanemad, et lapsi tuleks leinast ja halvast enesetundest säästa.

Lapse kaitsmine faktide eest ei aita last leina käsitlemisel edasi. Mõnedel leinavatest lastest on tundeelu või käitumisega seotud probleeme, mistõttu vajavad lapsed professionaalset abi esimese kahe aasta jooksul.

See ei tähenda pidevat teraapiat, vaid pigem jälgimist, aegajalt kokku saamist ja vestlemist. Lapse käsitlemata lein võib avalduda näiteks meeletu agressiivsusena, vaikimisena, suhtlemivõime vähenemisega.

Agressiivsuse taustaks on suur segadus ja vastuolu tunnetes, mis otsib sel viisil võimalust välja pursata. Teismeliste puhul võib ilmneda ennasthävitav käitumine, täielik hoolimatus oma elust ja olemisest, sõltuvusainete pruukimine, suitsiidikatsed jms.

Leina sissepoole elamine võib ka tervist mõjutada: seedehäired, kõhuvalu, peavalu jne. Veel üks küsimus, mis kerkib, kui lapsel on surnud keegi lähedastest: kas võtta laps matustele kaasa või jätta koju. Kõikides käesolevas kirjutises kasutatud allikates on välja toodud soovitus võtta laps matustele kaasa. Pruunista kummel, palderjan ja sidrunmeliss 1 spl. Võite valmistada eraldi tasusid või kasutada nende ürtide segu. Spasm rinnus võib olla äge, loid, krooniline. Selle seisundiga kaasnevad mitmesugused haigused: neuroloogilised häired, seedetrakti patoloogiad, lülisamba, südame ja muude kehasüsteemide häired.

Tõhusa ravi alustamiseks on oluline neid õigesti ja õigeaegselt diagnoosida. Kui on raske hingata Rindkere spasm, mille põhjuseid on kirjeldatud ülalpool, võib kiiresti mööduda, kuid see võib pikka aega edasi lükata ja sellega võivad kaasneda ka sellised ebameeldivad aistingud nagu õhupuudus. Kui rindkere keskel on spasm ja seda on raske hingata, samal ajal kui rünnak kestab rohkem kui kakskümmend minutit, on vajalik kiireloomuline haiglaravi, kuna see võib viidata tõsistele südame töö häiretele.

Sel juhul on vajalik kiireloomuline ravi, vastasel juhul võib tulemus olla halvim. Mis iganes põhjustab hingamisraskusi, ei saa te sel juhul arstiga nõu pidamata. Inimene ise ei saa kunagi aru, mis neid ebameeldivaid sümptomeid tegelikult põhjustas.

Ravi on ette nähtud ka individuaalselt, võttes arvesse protsessi põhjuseid ja raskust. Rindkere spasmide tunnused Diafragma spasmidega võivad protsessis osaleda siseorganid, samal ajal kui nende töö on häiritud Lihaskiudude tahtmatuid kokkutõmbeid, spasme, ei saa segi ajada normaalse lihaspingega: lihased tunduvad olevat jäigad, neid pole tunda; nad on täielikult immobiliseeritud; spasmid kestavad mitu sekundit või mitu tundi; võib mõjutada väikseid lihaseid või suuri, sügavaid; ilmneb intensiivne valu; valust alates on inimene uimane, on hingamiskatkestusi, südametegevus suureneb.

Kui spasmid on kerged, pole valu ja tõmblemine liiga intensiivne. Kui nad on tugevad, on võimalik paanika ja teadvusekaotus. Raskete lihasspasmidega traumeeritakse kiud, mis põhjustab pikka aega ägedat põletikulist protsessi.

Neid saab lokaliseerida vasakul, paremal, rinnaku keskel ja isegi taga. Tõsiste spasmidega on protsessi kaasatud isegi siseorganid.

• Neuroloog selgitab: viis levinumat põhjust, miks käsi valutab - 4 Kliinik
• Olakaela artroos
• Ravi hilinemisel võivad komplikatsioonid tekkida infektsiooni leviku tõttu kõrvakanalis.
• Muumia liigeste raviks
• Haiguste kuunarnukid bursiit
• Suu poidla haigus

Rindkere piirkonna osteokondroosiga selja lihaste spasm Emakakaela lülisamba osteokondroosiga tunnevad patsiendid sageli rindkere spastilist valu. Sageli on see vöökoha ebamugavustunne, mis võib kiirguda alumistest ribidest maost ja sapipõiest. Lisaks ilmneb roomav tunne sageli selja rindkere piirkonnas. Sellised sümptomid on iseloomulikud paljudele patoloogiatele, kuid järgmiste märkide abil saab teada, et lihasspasm on just selgroo osteokondroos: Selja spasmid on sageli tunda ebaõnnestunud liikumise või pagasiruumi järsu keerdumise ajal.

Valusündroom muutub vähem märgatavaks, kui patsient hakkab sügavalt sisse ja välja hingama.

Neuroloog selgitab: viis levinumat põhjust, miks käsi valutab

Lülisamba spasmid on hullemad, kui patsient proovib käsi tõsta. Sageli on spastiliselt esinev terav valu rindkere seljaosa lülisamba lülisamba üheks sümptomiks.

Sel juhul võivad lihasspasmid avalduda mitte ainult keha või jäsemete ebaõnnestunud liikumisega, vaid ka köhimise, aevastamise ja isegi naermisega. Lülisamba külgmises osas asuva herniaga kaasnevad lisaks spasmidele ka minimaalsed sümptomid.

Kuid selle patoloogia täpseks diagnoosimiseks on vaja läbida terve rida diagnostilisi uuringuid, sealhulgas MRT-diagnostikat. Nagu näete, võivad spastilised valu rinnus vallandada mitmesugused haigused, mille täpseks diagnoosimiseks peab patsient läbima kogu keha põhjaliku uurimise. Lõppude lõpuks vajavad sellised aistingutega sarnased sümptomid tegelikult erinevat ravi, mis määratakse alles pärast täpse diagnoosi kindlaksmääramist. Patoloogia ravi edukus, millega kaasneb spastiline valu rinnus, sõltub otseselt sellest, millises haiguse staadiumis see diagnoositi.

Seetõttu peate ebamugavustunde esmakordsel ilmnemisel rindkere piirkonnas konsulteerima oma arstiga. Teine uuring Kikuchi et al. Läbilõikeline kliiniline uuring Sanderson et al. Kliiniline uuring Steinbrecher et al. Uuritavateks oli täiskasvanud järjestikust perearsti vastuvõtule pöördunud isikut. Ülemäärase ärevuse sümptomite äratundmine lastel ja noorukitel Ärevussümptomite esinemine lapse- ja noorukieas on küllaltki sage nähtus. Tüüpilised ärevuse ilmingud lapse- ja noorukieas on väljendunud hirmutunne ning muretsemine, mille avaldumisvorm võib olla üsna mitmepalgeline.

Näiteks 5—aastaste laste puhul, kes ei ole veel võimelised sarnaselt täiskasvanutele oma tundeid ja kogemusi verbaalselt ning analüüsivalt väljendama, on psühhosomaatilised sümptomid mööduva psüühilise stressi iseloomulikuks väljenduseks. Ärevushäirest saab rääkida juhul, kui mainitud sümptomid süvenevad sellisel määral, et takistavad lapse või nooruki igapäevast toimetulekut.

Generaliseerunud ärevushäire ja paanikahäire diagnoosimisel lastel ning noorukitel lähtutakse RHK juhistest. Häirespetsiifilised diagnostilised kriteeriumid lastel ja noorukitel ei erine täiskasvanute omadest ning on välja toodud tabelis 1. Nii nagu täiskasvanutel, Uhise valu pohjus noorukitel ka laste puhul tähtis välistada somaatilised haigused, mille üks sümptomeid on ärevus.