Uks polve taru,

Kuna munemisvõime hakkab langema alates teisest eluaastast, on soovitav enamus kaheaastaseid emasid välja vahetada kuigi see ei ole kindel reegel. Tugevates peredes peaks piirama liiga varajast isamesilaste kasvatamist, seda on lihtsaim teha õigeaegse laiendamisega, juunis aga soodustama, kuna kuu lõpul vahetusse minevad emad vajavad paarumist. Täienduseks valmistada eelnevalt kogutud õietolmust või suirast ja vähesest meest pehme kreemja konsistentsiga mass, see valada purgikaanele , katta mesilaset sinna kinnijäämise vastu marliga ja lükata lennuavast sisse. Taruvaik oli esivanematel tuntud nii valuvaigistaja kui ka haavandite ravimina. Kui ämblikud palju võrku koovad, on ilusat ilma pikemalt, teevad nad võrku vihma ajal, lõpeb sadu peagi. Just need viimased on nö.

Esiisad olid nii targad, et kõik küttekolded olid veesoonte ristidel ning isegi hobuse latter ja loomakohad laudas olid veesoontest vabad - rääkimata inimeste magamiskohtadest. Põhja-lõuna suunas ei saanud toda talumaja maaväljade pärast paigutadagi Praegu on mu meelest viga selles: et Järjekordselt tahetakse ajada teistsugune olukord kohe varroa lesta kaela.

Need pered, kes on Jyrisel kobardunud lendla ette ning välja paistavad on ju tugevad pered - mis kindlasti ei näita lestalisust Login to post comments Kõik jälle tavapärane Tänan kaasa mõtlemast ja tõmban joone alla. Mesilased on kõigis neis tarudes jälle raamidel, ära ükski pere ei lennanud, ma ei laiendanud ja hiiri ei ole tarus kohanud ega jälgi nende tegutsemisest. Seejärel paigutada mesilased jahedasse pimedasse ruumi, kui tavalise sülemi võib tarru ajada juba samal päeval, siis kunstsülemi puhul on soovitav teha seda järgmise päeva õhtul, muidugi juhul kui moodustatud peret vähemalt 6km kaugusele ei viida.

Veel on võimalus kunstlik sülem teha Vene mesiniku Georg Taranovi meetodi järgi, kasutades nn. Konstruktsioon on sellel riistapuul imelihtne, tegu on kas hästi laia laua või umbes 30cm laiuse paksema vineeritükiga, mille ühe otsa alla on kinnitatud tugi.

Nii laua kui ka toe pikkus peavad võimaldama selle mesipuu ette paigutamist nii, et laua üks ots toetub tarust eemale maha ja teine jääb lennuavast paari cm võrra kõrgemale, kusjuures sobilik laua kaldenurk on umbes 20 — 30 kraadi.

Taranovi laua kasutamine toimub järgnevalt: Kui peres on kupud olemas, asetada laud taru ette nii, et selle kõrgema otsa ja lennulaua vahele jääks 8 — 10cm laiune vahe. Nüüd anda lennuavast väikeste vahedega perele mõned pahvakad suitsu, siis tõmbavad mesilased oma meepõied mett täis. Seejärel raputada kärgedelt mesilased laua vastu maad oleva otsa juurde, selleks et nad väga rohu sisse kinni ei jääks, on soovitav sinna maha laotada mõni riie.

Raame ei pea mesilastest absoluutselt tühjaks rapsima, kindlasti tuleks hoiduda kuppudega raamide raputamisest, vältimaks tulevaste emade kahjustamist võib nende pealt mesilasi vaid maha pühkida. Tarust väljaviidud mesilased jagunevad, osa tõuseb kohe lendu ning suundub tarru, teine osa liigub nö.

Sülemlemishimulised mesilased kobarduvad laua alla, teised aga ületavad lühikese vahema laua otsa ja lennulaua vahel ning lähevad tarru tagasi. Selliselt tehtud kunstlik sülem käitub nagu päris, õhtul uude tarru paigutatuna unustavad nad oma vana elukoha ja hakkavad intensiivselt kärgi ehitama ning mett varuma. Tagasi ülesse Mesilasperede ühendamine. Paljudes mesindusraamatutes on põhjalikult kirjeldatud mesilasperede paljundamisest, vahel võib tekkida hoopis vajadus perede arvu vähendamiseks.

Lihtsaim viis on muidugi müümine, kuid sellega anname ära mitu kilo mesilasi, kes sügiseks meetoodangu näol palju suurema sissetuleku annaksid. Täiesti mõttetu on pidada palju väikesi peresid, näiteks korjavad kolm 3kg-st mesilasperet samapalju mett kui kaks 6kg-st, tugevamad pered saavutavad arengus maksimumi juba juuni keskpaiku, nõrgemad alles peakorje lõpuks, samuti on viimased ka tunduvalt haigustundlikumad. Ühendamiseks on lihtsam Uks polve taru kaks lähestikkuasuvat väiksemat peret ja tõstetakse need kõrvuti.

Taru tohib nihutada kuni pool meetrit päevas, kui pered asuvad järk-järguliseks lähendamiseks teineteisest liiga kaugel, võib tõsta õhtul peale lendluse lõppu kohe teise kõrvale. Sel juhul asetatakse ümberpaigutatud taru lennuava ette vaba Uks polve taru takistamiseks oksakesi, läbi okste väljapugevad mesilased teevad uudse lennuavaga tutvumiseks pealesunnitud orienteerumislennu ja valdavalt ei suundu tagasi eelmisele kohale. Kui võimalik, on parem nihutada just ilma emata taru, või seda, mille ema peale perede liitmist eemaldatakse.

Kõrvutiasuvad mesipuud peab enne ühendamist läbi vaatama, vasakul asuvas tarus tõsta meeraamid vasakule, haue jääb paremale, parempoolses vastupidi. Nüüd raame ühte tarusse paigutades jääb pesa korralik, mesi servades ja haue keskel.

Viletsam ema võetakse ära ja kui hauet on palju, võib eemaldada ka paar kooruva haudmega raami ilma mesilasteta mõne teise pere tugevdamiseks. Ühendamist Vilkuv valu pohmelus emaga perest, vahelaud Uks polve taru serva poole ja käsipihustist pritsitakse mesilased üle sooja melissiteega. Võib kasutada ka muud tugavalõhnalise taime leotist, kuid meliss on parim oma mesilasi rahustava toime tõttu.

Ükshaaval raame serva pole tõstes piserdatakse nende mõlemaid külgi, viimase raami järel lisada kunstkärg, samuti piserdatult. Seejärel avatakse teine taru ja tõstetakse sealt raamid teisele poole kunstkärge neid samuti üle pihustades. Tühi taru viiakse veidi eemale, kogutakse sinna jäänud mesilased ja raputatakse ühendperesse vahelaua taha.

Kaks päeva hiljem tuleb kontrollida kunstkärge, kui see on üles ehitatud oli perede ühendamine edukas. Mai esimesel poolel liidetakse niimoodi väiksemaid ja nõrgemaid peresid, suvel aga sülemeid. Viimased on soovitav kohe kõrvuti tarudesse panna, lasta mõlemal emal paar nädalat muneda ja siis ühendada. Eriti rahulikult ühinevad mesilaspered sügisel, augusti lõpus-septembris.

Tagasi ülesse Koorimismagasin ja selle kasutamine. Koorimismagasinidega eemaldatakse tarust mesilaste poolt haudme kohale kogutud kaanetatud meekiht, justkui riisutaks koort piima pealt. Madalaraamiliste magasinide puudusena peab märkima töömahu suurenemist, need täituvad kiiresti ja tuleb sageli vahetada.

Eesti uisukrossisõitja Mark Taru lõpetas vigastuse tõttu hooaja

Teine puudus on vajaminevate magasinide suur hulk. Kasutades suvisel pesaruumi laiendamisel pooleraamilisi magasine saab tükiarvuliselt küll kokkuhoiu, paraku kolm erinevat kärjemõõtu ei tee mesindamist sugugi lihtsamaks. Eeliseid tundub koorimismagasinil siiski rohkem olevat: Väikese mahu tõttu ei jahuta pesa, mistõttu sobib ideaalselt kevadel pajumee korjeks.

Täituvad kiiresti ja kaanetatakse ühtlaselt, võimalik toota monofloorset mett. Puudub vajadus kasutada emalahutusvõret, madalatesse kärgedesse reeglina hauet ei teki. Kaalult kerged. Raamid ei vaja traatimist, sobivad hästi kärjemee tootmiseks.

Praktika näitab, et kaks veerandraamikõrgust magasini täituvad kiiremini kui üks pooleraamiline, seega koorimismagasini kasutamisel meetoodang mõnevõrra suureneb. Magasinikast on mõttekas teha tavalisest sisetingimustesse mõeldud vineerist.

Eesti uisukrossisõitja Mark Taru lõpetas vigastuse tõttu hooaja | Talisport | ERR

Saagimisel kasutatav ketas peaks olema võimalikult tiheda hammastusega, nii jäävad detailide lõikeservad kõige vähemate defektidega. Kui üldjuhul võiks kärjeraami kõrgus olla selline, et kärjelehe saaks raami paigutamiseks lõigata neljaks, siis on katsetatud ka veidi kõrgemaid, mille puhul kärjeleht pikuti kolmeks on lõigatud.

Vahe on vaid selles, et emalahutusvõret kasutamata on kolmandikraami kõrgusega magasinidesse haudme tekkimise oht veidi suurem.

Niisiis võiks magasiniraamid olla kõrgusega 60mm ja magasinikast 68mm, kolmandikkõrguse puhul vastavalt 80 ja 88mm. Kärjeraamid teha 8X25mm liistudest, alumise võib saagida veidi kitsama, 20mm, aga ei ole tingimata vajalik, samuti on ühesuguse laiuse korral raamidetailide valmistamine lihtsam. Pealmise liistu keskele saagida 3,5 — 4mm laiune ja liistust 60mm lühem pilu, millesse surutakse kärjepõhja ülemine serv. Raam koostada peenete mm naelte või 25mm klambritega, naelte kasutamisel tuleb puidu lõhenemise vältimiseks ette puurida 1,5mm augud.

• Suvi | Mesi otse metsast
• Мы хотели, чтобы наше поселение на Раме не отличалось от типичной колонии, - говорила Синий Доктор, - а потому, как только перестали нуждаться в биотах, попросили, чтобы их удалили из нашего домена.
• Sustava temperatuuri poletik
• Пожалуйста, дай мне минутку подготовиться к завтраку.
• Как только он приступил к еде, из щели вырвалась ярко-оранжевая полоса, пробежавшая до половины щупалец, прежде чем угаснуть.
• Почему, Роберт.

Magasini võib tarusse paigutada kohe, kui see pesaraamid katab. Kõik raamivaheliistud tuleb magasini alt eemaldada, lisatud madalad raamid tunduvad mesilastele kärjepikendustena ja töö seal algab viivitamatult. Esimesena on soovitav panna ülesehitatud kärgedega magasin, kui seda ei ole, sobib ka kärjepõhjadega, kuid viimane eeldab looduslikku korjet ja piisavat hulka noori mesilasi tarus.

• Martna mesinik tõestas, et Austraalia imetaru meeldib ka Eesti mesilastele - Maaleht
• Muru niitmine tarude ümbert? | lovl.ee
• Jakob Tammela: mesilaste juurde minnes panen käe taru katusele ja ütlen neile tere - Maa Elu
• Mul on endal olnud aastakümnete eest üks pere lamavtarus, mis oli samuti kuhjas - osaliselt hilissügisel paistis lendlast välja.
• Liigeste haiguste paritolu tottu voivad olla
• Kui hommikul pilvede vahelt tõusev päike heledalt punetab tuleb veel samal päeval vihma.
• Kairi OjaMaa Elu Jakob Tammela sõnul on mesiniku iga tööpäev väga töörohke ja seda seitse päeva nädalas.
• Старинные японские доспехи, говорил он, должны были подчеркнуть его роль военного предводителя, защитника колонии.

Maikuus areneb mesilaspere kiiresti ja kui üks koorimismagasin on mesilaste poolt kasutusse võetud, tuleb peagi lisada teine paigutades selle esimese alla. Mõistagi ei saa lamavtarus unustada ka täisraame lisamast, piisava kärgede rotatsiooni saavutamiseks peaksid üle poolte mais-juunis lisatavatest pesaraamidest olema kärjepõhjadega.

Uks polve taru laiendamiste käigus paigutada tarru samapalju raame, kui kahes koorimismagasinis kokku pluss 1. Järgmisel lisaruumi andmisel teha põhjalik kontroll, tumedamad ja järgmiseks talvitumiseks sobimatud kärjed tõsta serva, heledad ja korrapärased keskele. Läbivaatuse lõpetamise järel panna tarru kaks uut magasini teineteise kõrvale, eelmised aga nende peale. Nüüd on taru maht täisraamideks ümberarvestatuna 31 raami jagu, millest tagasihoidlikumale perele võib isegi piisata.

Viljakas mesilasema suudab aga rohkem töömesilasi toota ning hea korje korral tuleb laiendamist jätkata pooleraamiliste magasinidega. Korpustaru komplektsusesse võiks kuuluda kaks koorimiskorpust. Esimene võetakse kasutusele pajukorje, teine võilillede õitsemise ajal.

Madala raami ja mesilaste poolt eriti kvaliteetse kaanetamise tõttu sobib koorimismagasin suurepäraselt kärjemee tootmiseks. Selleks on kaks võimalust, lihtsaima variandi korral lõigata õhukese terava noaga raamist meekärg välja ning tükeldada seejärel sobiva pikkusega osadeks. Paraku lõigatakse katki ka serva jäävad meekannud, mistõttu tuleb tükke anuma kohale asetatud võrgul mõnda aega nõrutada.

Kui kärjetükid kohe pakkida, valgub lahtine mesi karbi põhja ning toote kaubanduslik välimus jätab soovida. Uks polve taru võimalusena on kasutada raamidesse paigutatud lisasektsioone. Peale mõningaid katseid õnnestus nende Valus ola ei ole liige kõige paremini kasutades ehitusmaterjalide poest ostetud liimivaba mööblikanti.

Kuna sektsioone on vaja palju, tasub teha paksemast lauajupist šabloon, mille abil saab kandist nelinurkseid kastikesi voltida. Murdumise vältimiseks tuleb kandiriba eelnevalt veidi aega vees leotada. Kärjepõhjast lõigata sobivad tükid, need võib teha nii täpsed, et mahuvad tihedalt sektsioonidesse, siiski on kindlam leige tinutuskolvi otsaga mõne vahatilga abil kärjepõhjad ülaservast kergelt kinnitada.

Sellistes sektsioonides kärjemesi on mõnevõrra parema kaubandusliku välimusega, kahjuks on sektsiooniraamide valmistamine ja nende kärjestamine palju aega ja võrdlemisi suurt täpsust nõudvad tegevused. Näiteks ühe raamilise magasini jaoks tuleb valmistada 40 sektsiooni, kas selle ajakulu kompenseerimiseks ka kärjemee hinda proportsionaalselt tõsta on võimalik, pole ma päris kindel.

Nõrutatud või sektsioonraamides kärjemee tükid pakkida läbipaistvatesse karpidesse. Väga efektse välimusega toote saab, kui koorimismagasinist väljalõigatud kärjetükk panna madalasse purki ja valada sinna vedel mesi peale. Kristalliseerumise tõttu ei püsi selle kauba hea välimus kaua, nii tuleb pealevalamiseks valida aeglaselt kristalliseeruv fruktoosirikas mesi.

Myanmar Police Officer Forcing Resident to Crawl on All Fours

Kärjemee turustamine ei ole iseenesest sugugi problemaatiline ja toimub käsikäes vurrimee müügiga. Pakkudes kliendile vurrimee ostmisel ka tükikest kärjemett, õnnestub enamasti ka viimasest lahti saada, seda eriti siis, kui meeostjal juhtumisi mõni järeltuleva põlve esindaja kaasas on. Siinjuures tähelepanek, just lapsed on huvitatud kohe meekärjega maiustamisest, paraku on näpu vahelt seda maiust maitsta võrdlemisi tülikas. Abivahendina olen pakkunud ühekordseks kasutamiseks mõeldud plastikust piknikunuge, see on end õigustanud ja sageli on tänu just sellele pisikesele abivahendile õnnestunud nii mõnigi kärjetükk rohkem müüa.

Meevurri ühte kassetti mahub neli koorimismagasini raami. Kuna tavaliselt ei ole vurrid mõeldud veerand raamikõrgusega kärgede jaoks, tuleb iga kärjekasseti põhja kinnitada kas sobiva pikkusega Uks polve taru või neli roostevabast terasest detaili, millele raamid toetuvad.

Kui täismõõdus raamidel tuleb purunemise vältimiseks vurritada esimene külg pooltühjaks, seejärel keerata teine külg, vurritada sealt mesi välja ning esimestest külgedest mee lõplikuks kättesaamiseks veelkord raame keerata, siis koorimismagasinide raamid, hoolimata toestavate traatide puudumisest ei deformeeru isegi juhul, kui ühed pooled kohe esimese korraga täiesti tühjaks vurritada.

Koorimismagasini raamidest tuleb ka sitke lehe- või kanarbikumesi päris hästi välja, kobesti ja kaks korda raamide pööramine on sel juhul siiski vajalikud. Olles madalaraamiliste magasinidega opereerinud juba aastaid julgen kinnitada, et ebastabiilse korje tingimustes tasub suurenev töömaht igal juhul ära. Madalate raamide haudmevabadus ja tarust mee kättesaamise lihtsus vähendavad mesipuu juures toimetamise aega.

Loomulikult on oluline ka müügiks pakutava sortimendi laienemine, huvi kärjemee vastu tundub pisitasa tõusvat, eriti vajalik on selliste paari-ampsu-tükikeste pakkumine laatadel. Ja kui peale selle lõigu lugemist on tekkinud huvi samuti katsetada madalate magasinidega, siis müügil selliseid asjakesi ma näinud ei ole, isetegijatele on aga joonis siin.

Tagasi ülesse Söötmine suvel. Mesilaspered arenevad ikka omasoodu ja kui söödavarud tarus lõppema kipuvad, peatab ema munemise, tõsisema näljaohu tekkimisel hakkavad Uks polve taru hauet tarust välja viskama. Juba ema munemistempo aeglustumine mõjub pere arengule halvasti, seetõttu tuleb meekoguse vähenemisel tarus alla kriitilise piiri anda perele meeraam, selle puudumisel aga sööta suhkrulahust.

Suvise täiendussöötmise puhul on oluline vältida suhkrulahuse sattumist vurritamisele mineva mee hulka, seetõttu tuleb lahus teha tunduvalt lahjem, umbes 0,kg suhkrut liitri vee kohta.

Kui vähegi võimalik, on soovitav liitri lisasööda hulka segada 3g jahvatatud suira või õietolmu. Sellist siirupit ei panda kärgedesse kaanetamiseks vaid tassitakse korduvalt ühest Noored valus koik liigesed teise liigse niiskuse väljaaurutamiseks ise samas seda ka süües ja nii see suhkrulahus otsa saabki.

Korraga antakse sööta vaid liitri jagu, sellest kogusest peaks 4-kilosele mesilasperele hädapärast piisama ligi neljaks päevaks, kui lennuilma üldse pole. Loomulikult vähenevad korjeilmade puudumisel ka suiravarud. Täienduseks valmistada eelnevalt kogutud õietolmust või suirast ja vähesest meest pehme kreemja konsistentsiga mass, see valada purgikaanelekatta mesilaset sinna kinnijäämise vastu marliga ja lükata lennuavast sisse.

Kaane külge peaks olema kinnitatud tamiil või jämedam niit, millest tõmmates on hiljem tühjendatud anumat lihtne tarust kätte saada. Avastades hukkunud vaklu lennulaual, on meevarude täiendamine viivitamatult vajalik.

Isegi siis, kui pole otsest näljaohtu, võib osutuda kasulikuks mesilastele suhkrulahust anda, seda siis juba väga väikestes kogustes, sellist tegevust nimetatakse ergutussöötmiseks.

Sööta on vaja siiski peamiselt napivõitu korje korral haudmetegevuse ergutamiseks, samuti kvaliteetsete emade ja leskede kasvatamise ajal. Väikeste koguste andmiseks sobib väike ergutussöödanõu, mille maht on kuni 0,6l, pisema ja madalama nõu puhul ei teki probleeme taru pealt soojalt katmisega.

Paraku kaasnevad vedela suhkrulahuse andmisega omad probleemid, suurim neist on siirupi sattumine vurritatava mee hulka. Ergutamaks mesilaspere tegutsemist võib pealtsöödanõusse valada siirupi asemel tavalist kuiva suhkrut.

Korje olemasolul ei huvita see mesilasi kuigivõrd, vihmaperioodil hakatakse aga söödanõust lisa otsima. Niiske ilmaga pole mingit probleemi sellise ergutussööda tarbimisel, samuti ei panda suhkrut kärgedesse tallele. Väiksemat tüüpi pealtsöödanõu võib tarus olla kuni pere koondamiseni korje lõpus, mesilased tarbivad suhkrut just niipalju, Uks polve taru neil seda parajasti vaja on.

Olgu üle korratud veel oluline tõsiasi: kõik vedela lisasööda andmised tuleb teha õhtul hämaras, päeval suhkrulahust saanud mesilased tormavad tarust välja lisa otsima, vihmaga naasevad neist vaevalt pooled. Tagasi ülesse Lesed tarus. Enamjaolt peavad mesinikud leski ehk isamesilasi tarus võrdlemisi kasututeks olenditeks, nende arvukuse piiramiseks kasutatakse mitmesuguseid meetmeid.

Asjale lisab veel vürtsi seegi, et spetsialistide arvutuste kohaselt kulub lese üleskasvatamise ja söötmise peale hooaja jooksul umbes 7kg mett, suve jooksul kasvatab pere kuni paartuhat leske mistõttu jääb saamata kg mett. Seega on ühelt poolt mesinike vaen õigustatud. Teisalt on tänapäevaks kindlaks tehtud, et isamesilaste geneetilised omadused mõjutavad järglasi kordades rohkem, kui emamesilase omad.

Leskede tõuomadused kanduvad edasi muutumata kujul, kuna nemad arenevad viljastamata munadest. Veel on leitud, et enamus varakevadel üleskasvatatud leskedest on sigimisvõimetud, pealegi hukkub üsna suur osa neist juba mõne päeva vanusena. Seega pole mõtet kiirustada liiga varase emakasvatusega, ka sülemlemisperiood tuleks nihutada võimalikult suvesse. Saavutamaks parimat emade paarumist, peaks püüdma piirata lesekasvatust nõrgemates ja madalama toodanguga peredes, tugevais aga soodustama.

Nõrgemad pered on tavaliselt ka haigustundlikumad, lesehaue aga edukas nakkustekandja, lubihaue areneb paremini just seal. Samuti eelistavad varroalestad just lesehauet oma paljunemisel, haudme väljarookimisega piiratakse Uks polve taru paljunemist kõige looduslikumal ja mee kvaliteeti säästvamal viisil.

Kuna mesilasema muneb viljastamata mune nagunii, tuleb kehvemate näitajatega peredes lesehauet võimalikult palju hävitada. Selleks otstarbeks võib tarusse paigutada paar kärge, millede alumine osa on ära lõigatud, sinna ehitavad mesilased lesekannud. Haudme kaanetamise järel umbes iga 20 päeva tagant lõigatakse see osa uuesti välja. Paraku ei piirdu lesekasvatus vaid mesiniku poolt etteantud raamidel, nii võib seda leida ka teiste kärgede servades, samuti ka keskel vigastatud kohtades.

Seetõttu soovides tegelda tõhusaima piiramisega, peaks iga päeva järel vaatama läbi kogu haudmeosa. Kahjuks on aga nii, et mida rohkem lesehauet hävitada, seda usinamalt mesilased püüavad seda kasvatada.

Tugevates peredes peaks piirama liiga varajast isamesilaste kasvatamist, seda on lihtsaim teha õigeaegse laiendamisega, juunis aga soodustama, kuna kuu lõpul vahetusse minevad emad vajavad paarumist. Tõhusama hävitustööga võiks hakata peale sülemlemisperioodi lõppedes, siis pole leski tõepoolest enam vaja. Ometi on teadlaste poolt kindlaks tehtud, et pere tasakaalustatud arenguks peaks seal olema umbes leske, nii peabki iga mesinik ise oma jaoks leidma kompromissi nende arvukuse ja eeldatava kvaliteedi vahel.

Tagasi ülesse Emalahutusvõre lamavtarus, poolt ja vastu. Viimasel ajal on olnud palju juttu emalahutusvõrede kasutamist lamavtarudes, tõsi küll vaid mesiniku seisukohast lähtuvalt. Ma võin küll eksida, aga mesilaste vaatevinklist ei pruugi sellised võtted eriti meeldivad olla.

Võib ju küsida miks peakski mesiniku töömeetodid mesilastele meeldima? Aga eks ikka selleks, et nad rohkem tööd teha saaksid! Mõneti võib mesilasi nimetada üpris rumalateks putukateks, kõike Don liigeste tootlemisel ju miljonite aastate jooksul väljakujunenud instinktide ajel.

Rahvatarkus aga teab, et kiida lolli ja loll teeb tööd, nõrkemiseni teeb! Niisiis mida lihtsam ja mugavam on mesilastel toimetada, seda suuremat meesaaki võib neilt suve lõpus saada. Miks siis ikkagi jaotamine emalahutusvõrega pere arengut pärssida võib? Vastuse sellele küsimusele andis prantsuse etnoloog Remy Chavin juba möödunud sajandi keskel nimetades mesilasperet mitte ühiseluliste Uks polve taru kogumiks vaid terviklikuks omanäoliseks organismiks.

Mistahes organism areneb ja funktsioneerib kõige paremini ikkagi vaid soodsaimates tingimustes. Mis soodsatest oludest saab juttu olla kui inimene oma jõhkra vahelesegamisega muudab selle organismi üksikosade paigutust oma suva järgi, veelgi enam, takistamaks normaalse olukorra taastamist asetab organismi keskele võre.

Võtame esimese väite haudme- ja meehulga seosest. Tagasihoidlik meekorje ergutab tõepoolest ema usinamalt munema, kogutud nektarist valdav osa läheb haudme arenguks ning hooaja lõpuks on tarus tohutu hulk mesilasi ja minimaalselt mett. Järelikult on haudme piiramine nõrgavõitu korje puhul täiesti õigustatud.

Mesilased kobaras lennulaual | lovl.ee

Enamasti on Eestis korje pigem lühemaajaline ja intensiivne, sõltuvalt ilmast ja taimestikust algab jaanipäeva paiku ning lõpeb juulis. Suurte nektarikoguste tarru kandmine piirab hauet niigi mistõttu lisameetmed selleks, vähemalt korjeajal on enam kui küsitavad.

Kestab aga meekorje pikemalt, nagu näiteks ndal aastal, kus tarukaal näitas tublisti plussi veel augusti keskelgi, on juunis alustatud haudme piiramise tõttu korjemesilaste hulk suve teiseks pooleks juba langenud ning toodang jääb oodatust hoopiski madalamaks.

Võre tarruasetamise ajaks on pakutud pere suurus 10 raami, sellises Uks polve taru on mesilaspered mai esimesel dekaadil, emale munemiseks võre taha asetatud raamide võrra pere kasv küll esialgu jätkub, kuid jaanipäevaks on peatunud ning juulikuine korje võib jääda töömesilaste hulga langemise tõttu täielikult kasutamata. Uks polve taru on piirata ema munemist mai lõpul või juuni algul vähendamaks kooruvate mesilaste üleküllust sülemlemisperioodiks, seda on lühiajaliselt lihtne teha suure kattepuuriga või kärjeisolaatoriga.

Samas peab arvestama, et ema pikk kinnihoidmine mõjub tema munemisvõimele halvasti, kui isolaatoris võib ta olla isegi kuni nädala, siis kattepuuri alla ei tohiks ema rohkem kui kolmeks päevaks jääda. Mis puudutab pere läbivaatuseks kuluvat aega, siis on küsitav, miks üldse on vaja mesilasi alalõpmata torkida. Ühes mitte just kõige vanemas mesindusraamatus soovitatakse üldkontrolli teha lausa nädalas korra.

Tarukaalu kasutajad on ilmselt ammu märganud, et sel päeval kui pere põhjalikult läbi vaadatakse jääb kaaluiive tublisti väiksemaks kui eelnevatel või järgnevatel päevadel. See on ka loomulik sest läbivaatus jahutab mesinik mesilaste pesa, tekitab mitmesuguseid purustusi, D-vitamiini liigeste poletik taru täis, ühesõnaga häirib tõsiselt mesilaste tavapärast tegevust.

Sagedasem kontroll on vajalik vaid sülemlemisperioodil, sedagi mitte kõigi perede puhul. Ja lõpuks, mee võtmine pesaraamidelt pole enne vajalik kui sügisese koondamise käigus, mesilased koguvad meelsamini mett haudmepesa kohale magasinidesse. Eelpool kirjapandust võib jääda mulje, et emalahutusvõre kasutamine lamavtarus on üleüldse suur viga, päris nii see siiski ei ole.

Kui mesila piirkonnas lõpeb korje juulis, st. Just sel ajal munetud munadest kooruvad mesilased ei jõua enam osa võtta peakorjest, samas vananemise tõttu ei jää ka talvituma. Tagasi ülesse Emade loomulik kasvatamine ja vahetamine.

Rõõmu teeb, kui vahel tuleb mõni meeostja ja ütleb, et tema juba lapsena käis ema või vanaema käekõrval mett ostmas. Need on toredad hetked. Tihti on meeostjate teadmised meest nigelad.

Ei teata, et korralik mesi peabki kristalliseeruma, ei teata, et tahkes mees on meekristallid ehk terad, mitte aga suhkruterad. Ei teata sedagi, et tahke mesi jaguneb peene- ja jämedateraliseks.

Jakob Tammela: mesilaste juurde minnes panen käe taru katusele ja ütlen neile tere

Jämedateraline mesi saadakse, kui kristalliseerumine toimub aeglaselt ja meekristallidel on aega ja ruumi kasvada. Kõik need on head meed, olgu siis jämeda- või peeneteraline mesi.

Mida mesinikutöös enim naudite? Mesindus ei ole alati füüsiline töö, siin on palju loomingulisi momente, mis annavad sellele tööle ilusa värvingu. Tore on, kui leiad mõne küsimuse puhul õige lahenduse ja viid selle ellu.

Raskusi mesinduses ei pane tähelegi, sest see on enda valitud tee. Olgugi, et vahel õhtuks oled rampväsinud, kuid see on meeldiv väsimus.

Martna mesinik tõestas, et Austraalia imetaru meeldib ka Eesti mesilastele

Rõõmu valmistab, kui noor ema on munele hakanud ja seda head meeleolu jätkub pikemaks ajaks. Tulin teile külla parimate soovidega. Siis tegutsen Uks polve taru ja teen, mida vajalikuks pean. Millest üks mesinik unistab?

Kui mesinikke iseloomustada, on kõik nad enamasti rahulikud ja tasakaalukad inimesed. Teisiti see ei saakski olla, sest tegeldakse ikkagi elusolenditega. Samuti on mesinikevahelised suhted korrektsed ja viisakad. Kui oleme alati sallivad teiste inimeste suhtes, on kogu meie minevik suur heade mälestuste paradiis, kust ei saa meid keegi välja ajada. Elus on kaks ilusat asja — need on mälestused ja unistused. Eks ikka sellest, et oleks mesilastele soodne suvi. Et pered oleksid tugevad, et sülemid metsa ei lendaks ja mesilased koguksid sügiseks korraliku saagi.

Või siis üllataksid kehval suvel hea saagiga. Aga mesinik kui loodust armastav inimene ei tohi kunagi ahneks minna, vaid peab leppima sellega, mis loodus annab ja võimaldab. Edu pandiks on aga mesiniku oskused, teadmised ja kogemused. Seega tuleb end pidevalt täiendada ja mesila päevikusse kirja panna kõik juhtunud möödalaskmised.

Hiljem võib neid vigu analüüsida ja teha vastavad järeldused. Ausalt ja puhtalt mesindades saame korraliku mee, hoiame üleval mesiniku au ja väärtust.

Hea on sellist mett müüa, Uks polve taru naabrimehele kui ka tuttavaile. Või külla minnes kingitusena kaasa võtta, sest pudi-padi kinkimise aeg on möödas.

Sobib ka töötasuna mõne teenuse eest! Mis teeb mesinikule muret? Arvatavasti on kõigi mesinike suurim mure taimekaitsemürkide vale kasutamine. Iseäranis, kui seda tehakse valel kellaajal. Eriti taunimisväärne on, kui pritsitakse õitsvaid taimi keset päeva.

See on otsene lennumesilaste surm. Kui ei ole lennumesilast, kes siis hakkab poegadele toiduks tooma õietolmu, nektarit ja joogivett? Nii jääbki mesilaspere kiratsema või hoopiski hukkub. Siin sõltub palju põllumehe arukusest — kas ta on võimeline mõtlema globaalselt või peab ainult oma tulu silmas.

On ju öeldud: kui kaovad mesilased, kaob ka inimkond. Nii et mõtlemisainet on palju põllumajanduses ja mesindusvaldkonnas. Loodan ikka, et mesilased säilivad. Tänapäeva inimese tarkus peaks olema ikka selline, et meie ei hävitaks mesilasi, me vajame neid. Kui mesilaste saatus kujuneb kemikaalide tõttu traagiliseks, ei kurvasta see mitte üksnes mesinike, vaid kogu ühiskonda.

Tark, haritud ja intelligentne põllumees ei hakka iialgi tegema keemilist umbrohutõrjet siis, kui põllukultuurid õitsevad. Vastasel korral saavad hukka ka kimalased, keda on niigi väheks jäänud. Lõppude lõpuks on niisugune tegevus riigiseadusega keelatud.