Artrohi ola kuunarnukk. Meditsiinilised artiklid
Talle näis, et alles nüüd, kus ta hakkab oma mõtteid väljendama, on ta teinud otsustava sammu. Ta oli hakkama saanud kujuteldamatu lollusega.
Hundiks käimine. Purtsast Kapsi Taavi ja Tämba Liisu käind vanasti ikka seltsis hundiks.
Kuidas teha?
Taavi olnd õieti vanamees, ta ei jõudnud enam joosta. Kui nad lambakarja sega läind ja neid püüdnud, siis Taavi ütlen ikka: "Liisu, sirka. Potermann, egas majas on oma potermann, ka egas laevas Artrohi ola kuunarnukk ta. Kui potermann ennast näitab kuskil, põleb see maja maha.
Laev läheb hukka, kus potermann ennast näha annab. Üks Riigi valla mees olnd kunagi oma laevaga Rootsi meres. Mees oln parajasti ööse valvekorral, teised kõik maganud. Äkist ta näin, suur punane mõrra moodi asi ronin laeva masti. Siis kadun säält ära.
Oblomov/esimene jagu/IX
Kui nad söitma hakkand, läin nende laev Soome holmide otsa puruks. Laevamehed uppund teised kõik ära, ainult tema ja kapten pääsenud eluga. Libahunt on jälle üks liba inimene, kes tööd ei tee, küla kaudu pääle läägerdab. Valejutusi teeb, teiste pääle valetab, inimesi riidu ajab.
Teda haaras paanikahoog. See oli absurdne, sest nende konkreetsete sõnade kirjapanemine ei olnud iseenesest ohtlikum kui lihtsalt see fakt, et ta oli hakanud päevikut pidama; aga hetkeks ta tundis kiusatust rikutud lehed välja rebida ja kogu ettevõttest loobuda. Kuid ta siiski ei teinud seda, sest ta teadis, et sellest ei oleks kasu. Ei ole mingit vahet, kas ta jätkab päeviku pidamist või jätab selle pooleli.
Öötakse ja ka vahest mõne naise kohta "va inimese liba". Meil sii Aarma allikas elavad üks kena näkineiu. Seda olla näinud üks madrus ainult ükskord.
Laevamehed tulnud maale nii õhtu ees ja läind siis kõik ära, üks jäänd maale, et külase tütruku juure minna.
Mis õnnistatud maanurka on meid toonud Oblomovi uni?
Polla aga tütruku juure saand, läin siis heinaküüni ja pand magama. Korraga ta kuuleb: nii kena lauluhääl tuleb Aarma allikast.
Äkist näeb mees, et näkineiu istub küüni katusel ja kammib oma juukseid kuldkammiga.
Andmebaasis olevate tekstide vaatamine
Ta vaatab allika poole ja see näib taale nagu mõni kena "rahter" kus inimesed sihes söövad ja joovad. Mehel tuleb meelde, et on neljasse õhta täiskuu. Ja sel ajal kutsub Aarma allika näkineiu kõikide laevameiste hingesi, kes Vilsandi juures hukkunud, oma juure sööma ja pidutsema. Enne ei tohi maa pääle kõhuli panna, kui on kevadel müristanud.
Müristamine võtab külgehakkavad haigused maast ära. Joomast, mis inimesed maha püllunud, eriti aga õlut.
- Seega artroosi on multifaktoriaalne haigus.
- George Orwell:
- Kaks migreeni massaažitehnikat - Ärevus
Selle kasutanud maa-alused oma joomaks, mis maha läin. Inimesed ütlend ikka, kui midagi maha läin: "Maa-alused tahtavad jo ka saaja. Minu lapsepõlve naabruses minu isa onul Jaan Viidasel olnud see pruugiks, et nääripäeva hommiku tehtud õlenuut. Seda hoitud kuni jõulute järge, kolmekuninga järge.
See päeva hommiku, kui kõik olid alles magand, võtnud vanamees see õlenuudi, tõmband igaühele perekondas - olgu laps ehk vana - plaksu mööda tagumiku: lihapudid seljast maha, taaripudid jälle selga! Seda ütlend vana iga napsu juures ja iga isiku juures.
Kaks migreeni massaažitehnikat
Ka minu ema lõpsis meid kolmekuninga järge õlenuudiga ja ütles, et naabrimees tehja ikka nii oma lastega. Ja jõulute järge ei antud enam liha, ainult pühapäiviti keedeti lihasuppi.
- Николь вышла из ванной комнаты и направилась в кабинет.
- Valutab uhise parema kaega
- Oblomov/esimene jagu/IX – Vikitekstid
Veel rääkis Miina Väärt: kui ta alles noor naine olnd, oli Hakjala karjamaal väga palju huntisi olnud. Tema elukoht oli karjamaal metsa ääres.
Külas kellegil olnd üks Artrohi ola kuunarnukk lammas, mille pea ümber käind. See söönud ööd kui päevad metsa ääres ühe kuha peal, sest niisugune loom ei mõista kuhugile minna. Üks hommiku ta vaatnud: hunt tulnud metsast kuue pojaga lamba juure ja hakkand lapsi murdma õpetama, aga ta ei olla saand seda lammast ära murda, keegi peletand ta oma lastega ära, lammas jäend murdmata.
GEORGE ORWELL
Vanad inimesed räägivad: kui hunt inimese ennem näind, siis ei olla mitte häält üles saand, aga kui inimene näind hundi ennem, siis saanud hüüda "hürjuh", see oli hunti kohutand. Meie ligidal Ahtja ja Hakjala küla vahekuhas on suured mäed ja sääl mägede peal oli Ravi valude liidestega mets.
Need on nimepidi Pelissu mäed.