Kui liigeste haiguste raviks. Liigesvalu - lovl.ee

Liigesed ühendavad mõtted ja tunded liikumise ja tegutsemisega. Tervise, metsa, laste, looduse eest? Turses liigeseid võib ravida kortikosteroidisüstidega ning hävinud liigeseid saab parandada lõikustega nagu ka reumatoidartriidi puhul. Kala ning väljas kasvanud seened on parimad D-vitamiini allikad. Mida sa saaksid teha, et tuua oma ellu rohkem vaimujõudu?

Tänapäeval on reumatoloogia sisemeditsiini eriala, mis tegeleb reumaatiliste haigustega, sh liigeste, lihaste, pehmete kudede, luude ja sidekoe haigused.

Mida teha, kui liigesed annavad endast märku? - Eesti Naine

Selliseid haigusi on kirjeldatud üle Sõna reuma tunti küll juba vanakreeka keeles, kuid erialaspetsialisti tähenduses võeti sõna reumatoloog kasutusele Millised on reuma atilised haigused ja kuidas neid kontrolli all hoida? Reumaatilised haigused jagunevad põletikulisteks ja mittepõletikulisteks haigusteks. Põletikulised reumaatilised haigused on näiteks reumatoidartriit, spondülartriit, psoriaatiline artriit ja süsteemsed sidekoehaigused, nagu süsteemne luupus. Mittepõletikuliste reumaatiliste haiguste hulka kuuluvad valdavalt degeneratiivsed haigused ehk vananemisega seotud haigused, näiteks artroos.

Selle tulemusel tekib autoimmuunne põletik, mis on olemuselt krooniline ehk eluaegne protsess. Nüüdisaegse raviga saab seda üsna edukalt ohjes hoida, kuid ravi on eluaegne. Mis autoimmuunse põletiku vallandab?

• Sageli annab reumatoid-artriit endast märku sõrme- ja randmeliigeste valu ja tursega, haiguse algus võib olla äge, tähendades tugevat valu, liigesepunetust ja -turset, või alaäge, üksnes vaevumärgatava liigeseturse ja vähese valuga.
• Ida-Tallinna Keskhaigla taastusarst Eve Sooba on nõus, et suvi on Eesti inimesele parim aeg ka tervise mõttes.
• Reumatoidartriit | Haiguste ABC - lovl.ee
• Kuidas suua salvi kodust liigestest
• Selles on lööke ja hõõrdumisi leevendavaid kõhrepindu ja liigest koos hoidvaid kudesid ning liigesesidemeid.

Autoimmuunse põletiku vallandumiseks ei piisa tavaliselt ühest põhjusest, vajalik on mitme riskifaktori koosmõju — geneetiline eelsoodumus, sugu, iga, kaasuvad muud haigused-infektsioonid, samuti keskkonnategurid. Naised põevad autoimmuunseid reumaatilisi haigusi sagedamini kui mehed, seega mängivad haiguse kujunemises rolli naissuguhormoonid.

Oluline riskifaktor on ka elulaad ja kahjulikud harjumused.

Näiteks sellest, mida me sööme, sõltub meie soole mikrobioomi tervis. Terve mikrobioom soodustab hästi toimivat immuunsüsteemi ja kaitseb autoimmuunsuse eest. Teaduslikult on ka väga täpselt teada, kuidas suitsetamine põhjustab reumatoidartriiti. Reumaatilistesse haigustesse võidakse haigestuda juba lapseeas — seega ei ole õige laialt levinud arusaam, et reuma on ainult eakate mure.

Milliste kaebuste puhul tuleks reumatoloogi poole pöörduda? Esimene sümptom on tavaliselt ikka liigesvalu.

Kui lisandub ka liigesepiirkonna turse, kuumus ja hommikune liigeskangus, viitab see liigesepõletikule. Reumatoloogi konsultatsioonile tuleks pöörduda, kui esinevad liigeste tursed ja valud, ebaselged nahalööbed või palavikud ja alaseljavalu.

Reumatoidartriidil on iseloomulik ööpäevane muster — liigesed on väga kanged ja valulikud just varahommikul ja päeva esimesel poolel. Enesetunne paraneb päeva teisel poolel, kuid järgmisel hommikul tõustes on liigesed jälle kanged ja valulikud. Sama kehtib ja spondüliidi ehk lülisamba reumaatilise põletiku puhul — kõige halvem enesetunne on hommikupoole ööd, kui vaevav seljavalu ja -kangus inimese üles ajavad. Reumatoidartriidile on iseloomulik rohkem kui ühe liigese sümmeetriline haaratus ehk vasemal ja paremal kehapoolel haigestuvad samad liigesed.

Liigespõletikuga kaasneb sageli üldine nõrkus, jõuetus ja väsimus, võib olla subfebriilne kehatemperatuur ja erinevad nahalööbed. Sellise sümptomite esinemine on üsna kindel viide reumaatilisele haigusele.

Artroos teeb ka valu, kuid erinevalt reumatoidartriidist ei ole sellel ööpäevast mustrit. Valu suureneb peale koormust ning hästi iseloomulik on ka nn stardivalu — peale pikemat istumist ei saa enam kuidagi käima, liigesed on valusad ja kanged. Artroos tabab kõige sagedamini põlvi, puusi, lülisammast ja labakäsi. Millised on autoimmuunhaiguste ravivõimalused? Reumaatiliste haigustega kaasnevate valude raviks on aegade jooksul kasutatud väga erinevaid valuvaigisteid.

Igapäevapraktikast on näha, et Eesti patsiendid armastavad raviks kasutada kapsalehti, viinakompresse, nn hobusesalvi ja maomürke sisaldavaid salve.

Autoimmuunseid haigusi need võtted siiski ei ravi, kuid võivad veidi valu leevendada. Autoimmuunse põletiku raviks ei piisa ühest ravimist. Ravi on kombineeritud ja raviskeemi kuuluvad vastavalt vajadusele erinevad valu- ja põletikuvastased ravimid, sh hormoonravi.

Oluline osa on nn haigust modifitseerivatel ravimitel, mis mõjutavad otseselt immuunsüsteemi, et kaitsta organismi omaenda immuunsüsteemi rünnaku eest. Kui liigeste haiguste raviks kümne aasta on Eestis kasutusel ka efektiivne bioloogiline ravi.

Bioloogiline tähendab seda, et ravim ei ole sünteetiline, vaid tegemist on keerulise biotehnoloogia abil loodud valguliste molekulidega — antikehadega, mis blokeerivad väga efektiivselt autoimmuunse põletiku. Kui ravi katkestada, võib haigus olla küll mõne kuu kontrolli all, kuid ühel hetkel ägeneb taas.

Organismi immuunsüsteemil on mälu ja sellesse jääb haigus igavesti.

Nõuanded teemal: Reumatoloogia

Hormoonravi on ülimalt tõhus, kuid sellega kaasnevad väga suured kõrvalnähud — pikemal kasutamisel läheb inimese nägu Kui liigeste haiguste raviks, luud hõrenevad, nahk muutub, tekib varakult silmakae, võivad tekkida seedetrakti haavandid jne. Bioloogiliste ravimite puhul on tegemist üsna kiire toimega üliefektiivsete ravimitega, mis jõudsid Eestisse Hinna tõttu on Eesti Haigekassa seadnud piirangud, kui paljudele patsientidele saab ravi pakkuda.

Praegu on tõesti olukord selline, et peame enne bioloogiliste ravimitega ravi alustamist proovima ära kõik eelnevad ravimid ning kui oleme tõestanud, et patsient ei allu tavaravile, saame jätkata bioloogilise raviga. Hea uudis on aga see, et juba nüüd on olemas ka samade toimeainetega nn biosimilarid, mille hind on mitu korda madalam.

See võimaldab meil rohkem patsiente ravida. Kas autoimmuunhaigusi saab kuidagi ennetada? Või tuleks kolida paremasse kliimasse?

Teaduslikult ei ole seni õnnestunud tõestada, et suurematel laiuskraadidel oleks rohkem reumaatilisi haigusi kui väikestel laiuskraadidel. Selge on aga see, et krooniline liigesehaige tunnetab ilmamuutust: haigus reageerib õhurõhumuutustele ning madalrõhkkonna tulles valutavad liigesed rohkem ja põletik võib süveneda. Iga inimene saab aga hoolitseda selle eest, et ta ei kahjustataks oma organismi immuunsüsteemi liigse koormamisega.

Ülevaade Iga viies inimene maailmas põeb mingit liigeshaigust. Mitmesuguste liigeshaiguste all kannatab umbes eestlast. Kõige sagedamini esinev liigeste haigus maailmas on osteoartroos ehk liigesekulumus.

Viivitamata tuleb tähelepanu pöörata nii suuõõne- kui ka kurgumandlipõletikele ning muudele kroonilistele infektsioonidele, sest neil on autoimmuunhaiguste kujunemisele väga tugev mõju. Suitsetamine ei ole kahjulik ainult hingamisteedele või veresoontele, vaid põhjustab ka kroonilist liigespõletikku — reumatoidartriiti. Väga oluline on õigeaegne ravi alustamine!

Samal teemal

Paraku on nii autoimmuunsed liigespõletikud kui ka artroos potentsiaalselt invaliidistavad haigused. Ravimata aktiivne reumatoidartriit lõhub liigesed 2—5 aastaga ja inimene on edaspidi kas voodihaige või ratastoolis. Välja ravida neid haigusi ei ole võimalik, kuid nende Kui liigeste haiguste raviks saab pidurdada.

Nüüdisaegse raviga on sageli võimalik saavutada haiguse remissioon ehk täielik vaibeperiood haiguse kulus. Inimene saab elada oma igapäevaelu ilma valuta ja ta ei invaliidistu — see tähendab paremat elukvaliteeti ja püsimist töövõimelisena.

Confido keskuses võtab vastu reumatoloog dr Kati Otsa. Reumatoloog tegeleb peamiselt põletikuliste liiges- ja lihashaigustega ning süsteemsidekoe haiguste ravi ja diagnostikaga. Dr Otsa konsultatsioonile tasub pöörduda ka eksperdiarvamuse saamiseks olemasolevale diagnoosile või raviplaanile, täiendavate nõuannete saamiseks haigusega toimetulekul, krooniliste haiguste jälgimiseks ja regulaarseks järelkontrolliks.