Liigeste haigus kutsutakse

Taastusraviga tuleb alustada haiguse võimalikult varajases etapis ja sellega tuleb tegelda regulaarselt, et säiliks liigeste normaalne liikumisulatus, lihaste hapniku- ja toitainete varustus ja lihasjõud. Kogu tervist mõjutab eluhoiak. Virchowi õpetus on tänapäeva tõenduspõhise arstiteaduse alus ja nelja kehamahla enam kõigis haigustes ei süüdistata.

Mõningatel juhtudel tuleb OA-d jäljendavate juhtude välistamiseks teha vere ja liigesevedeliku uuringud. Vahel, näiteks lülisamba OA puhul, on vaja kasutada rohkem arenenud diagnostilisi kuvamismeetodeid, nt MRI-d magnetic resonance imaging — magnetresonantskuvamine.

Enamik inimesi võib tüüpiliste sümptomite järgi endal ise OA diagnoosida. Paljud saavad ennast ka ise ravida dieedi, harjutuste ja käsimüügiravimitega.

Järgnevalt mõned asjad, mida peaksite OA kohta teadma. Asukoht Kuigi OA võib kahjustada mis tahes liigest, on mõned neist haavatavamad kui teised.

Osteoartroos – haigus, mis on sama vana kui inimkond

Kõige sagedasem märklaud on sõrmed. Luukasvised sõrmede lõpp- ja keskmistes liigestes tekitavad iseloomulikku paistetust, mida kutsutakse Heberdeni ja Bouchardi sõlmedeks. Ka põlve- ja puusaliigeste OA on väga levinud — need liigesed põhjustavad kõige sagedamini suurt valu ja invaliidust. Väga tülikaks võib osutuda see, kui haigusest on haaratud alaselg ja kael. Labajalal esineb OA sagedamini suure varba põhiliigesel. Osteoartroosil on oma meeliskohad, muid liigeseid tabab haigus harva.

Kui vigastusi põhjusena mitte arvestada, on haigus küünar- õla- hüppe- ja randmeliigestes ebatavaline. Sõrmenukid, välja arvatud pöial, on tavaliselt terved.

Haigusnähud Nimekirjas on esikohal valu, mis on küllaltki kapriisse loomuga. Mõned inimesed kannatavad suure valu käes isegi enne, kui OA-muutused on näha röntgeniülesvõtetel.

Liigeste haigus kutsutakse

Vastupidine olukord on samuti tavaline: mõned patsiendid tunnevad vähe või ei tunne üldse vaevusi, olgugi et nende röntgeniülesvõtetelt paistvad muutused on iseloomulikud kaugele arenenud OA-le. Valu tugevust ei saa täpselt ennustada, sest selle põhjused pole lõpuni selged.

Et kõhres endas närvilõpmed puuduvad, peab valu lähtuma luudest või lihastest, kõõlustest ja sidemetest, mis liigest ümbritsevad. Nagu haigus ise, areneb ka valu vähehaaval. See võib jääda mõõdukaks või kasvada nii tugevaks, et haige kaotab tegutsemisvõime. Enamikul juhtudel suureneb valu füüsilise aktiivsuse puhul ja leeveneb puhkamise ajal. Kaugele arenenud OA korral võib valu muutuda nii tugevaks ja pidevaks, et segab isegi und. Teine sümptom on jäikus.

Hommikune liigesejäikus on tavaline, kuid enamasti taandub see 20 minutiga.

Juveniilne idiopaatiline artriit | lovl.ee

Jäikus pärast puhkamist raskus liikuma hakkamisel, stardipiiratus on samuti lühiajaline, kuid kaugele arenenud OA-ga haigeid võib liigeste jäikus ja krudisemine saata kogu päeva. Valusate liigestega inimesed kalduvad olema mitteaktiivsed. Väheliikuva eluviisiga OA-haigetele on iseloomulik liigesejäikus ning seetõttu hoiduvad nad ka edaspidi liikumast. See viib omakorda kolmanda sümptomini — lihasenõrkuseni.

Tekib nõiaring, invaliidsust põhjustav ahel, mille võivad katkestada asjakohased harjutused. Tõepoolest, liikumine ja ravikehakultuur on OA ravis tähtsal kohal. Üldine ravi OA on krooniline haigus.

Juveniilne idiopaatiline artriit

Ei osanud kahtlustada luumurdugi, kui telliseid tassides jalga veidi väänas ja seejärel valu puusa lõi. Diagnoosi ei osatud panna ka perearstikeskuses. Kodus teisel jalal kekseldes vigastas Laine ka kannakõõluseid.

Väljas liikus ta kahe kepiga. Kuni enam ei saanud üldse liikuma. Siis kutsus ühe teise arsti koju ja röntgen näitas luumurdu.

Luu olnud katki juba ristikujuliselt ja luuotsad pehmeks läinud. Perearsti sõnul on Lainel urbsed luud. See Iinte soojendamine liigestele, et luul on urud sees nagu pimsskivil ja luud ise muutuvad üha kergemaks. Järvamaal elava Elise 68 reumatoidartriit on ilmselt alguse saanud nooruspõlve sagedaste angiinide järel. Keskkooliklassis, kui kehalises kasvatuses tuli rööbaspuudel harjutusi teha, tundis ta, et ei suuda neist kinni hoida.

Kätel oli lihtsalt valus. Õpetaja küll hurjutas, et ärgu ta kartku, matid on ju all, aga Elise ei kartnudki. Tal oli tõesti valus kinni hoida. Võimalik, et see oli esimene kord, kui haigus endast vaikselt märku andis. Liigeste haigus kutsutakse et liigesed toona otseselt ei valutanud, ei läinud ta ka arsti juurde. Tallinnasse ülikooli minnes jäi ta aga teise kursuse talvel grippi.

Ta andis ülikooli kõrvalt ka klaveriõpetuse eratunde. Tütarlaps oli juba tervenemas. Loengutest ta veel osa ei võtnud, aga tunde otsustas siiski andma minna. Sel korral tuli lumes sumbata ja siis ta külmetas. Järgmisel ööl ärkas Elise üles selle peale, et ta kätes oli seletamatult suur valu. Ta ei osanud sellele mitte mingisugust põhjendust leida, sest polnud kukkunud ega käsi ära löönud.

Osteoartroos — haigus, mis on sama vana kui inimkond Ardo Kaljuvee Internet Artriit on Ameerikas peamine valu ja invaliidsuse põhjustaja ning osteoartroos OA ülekaalukalt selle haiguse levinuim vorm. Haigus saab alguse liigesekõhrel, siledal ja libiseval koel, mis katab liigeseid moodustavaid luuotsi. Terve kõhr tagab liigese libeda ja valutu liikumise, kuid OA puhul tekivad keemilised ja ehituslikud muutused, mis viivad kõhre järkjärgulise kulumiseni.

Liigesekulumuse vaevusi on tõsisemalt tunda pärast kuut- või seitsetkümmet eluaastat: koormusel, näiteks kõndides või mõne töö juures jäävad mõned liigesed valusaks. Sage on põlve- ja puusaliigeste artroos, aga kiiremini kuluda võivad ka näiteks suurvarba või pöidla tüviliigesed.

Liigeste haigus kutsutakse

Ja selg. Ja kael. Inimeseks olemine, tagajalgadel kõndimine, koolipingis istumine, raamatute või arvuti lugemine, tööriistade ning muude väärt asjade haaramine — kõik see kulutab liigeseid. Näiteks eakatel kaladel on hoopis teistmoodi liigesevaevused. Aga liigesekulumus ei tähenda paratamatuid valusid. Inimeste valutundlikkus on erinev ja on kõrges eas inimesi, kes liigeste üle üldse eriti ei kurda.

Kui kuskil koljus tekkiv lima alla valgub ja liigesesse koguneb, tekib sinna turse. See oli niinimetatud humoraalne haigustekketeooria humor — kreeka k vedelik. Keskajal oli ligi nelikümmend reuma ehk valu liiki, näiteks hambareuma. Liigeseturse tekib sellest, et liigesekesta rakud eritavad liigeseõõnde liigset vedelikku.

Seega võimete ja teatud eakohaste piirangutega on mõistlik arvestada. Tugevama valu puhuks on suur valik valuravimeid.

Liigeste toetamine toidu ja toidulisanditega

Tõsi, neil on ka hulk võimalikke kõrvaltoimed, kuid enamasti ikka leidub sobiv ravim. Ärakulunud liigesed, näiteks põlved või puusad, küünar- või randmeliigesed, saab välja vahetada, asendada tehisliigesega.

Meie ortopeedid teevad seda meisterlikult. Kahjuks kõiki liigeseid proteesida ei saa, pole välja töötatud sobivaid proteese. Enamikul jätkub liigeseid siiski kogu eluks. Mis on liigesehaiguste riskitegurid?

Kas meie kliima soodustab liigesepõletikke? Liigesepõletike riskiteguriks on infektsioonid, mis võivad vallandada pikaajalise haiguse.

Aga kõiki nakkusi ei ole võimalik ära hoida, nii nagu ka pärilikkust ei saa valida. Meie ilmastik otseselt liigesehaigusi esile ei kutsu, kuigi niiske ja jaheda Liigeste haigus kutsutakse on liigesed võib-olla valusamad.

Arvatakse, et suurematel laiuskraadidel on rohkem põletikulisi haigusi, sest pool aastat on siin jahe ja pime ning nahk ei saa küllalt päiksevalgust, seega napib D-vitamiinimillel on muuhulgas põletikku ennetav ja muide ka vähivastane toime. Kroonilised liigesepõletikud ägenevad kevaditi ja sügiseti, nii nagu ammu on teada, et liigesevalu ennustab ilmastikumuutust.

Liigesekulumuse ja omandatud liigesemoonete üheks riskiteguriks on liigeste traumad ja ülekoormus. Oma kehalisi eeldusi ja sporditraumade riski tuleks kaaluda elukutselise või harrastusspordiala valikul. Põlvedele ja pöidadele võib teha palju halba jooksmine asfaldil.

Liigeste haigus kutsutakse

Vale töö- ja magamisasend toob kaasa tõsiseid muresid lülisamba kaela- ja nimmeosas. Kõrged kingakontsad ja kitsad kinganinad on süüdi eespöia moonetes, millest tuntuim on väljapöörd-suurvarvas. Kingamood teeb naiste jalad haigeks, sellest on kahju. Pikaajaliseks raviks mõeldud ravimeid nimetatakse ka baas- ehk põhiravimiteks. Baasravimeid hakatakse kasutama kohe peale diagnoosi panemist ja neid võib kasutada ka paralleelselt põletikuvastaste ravimitega.

Pikaajaline ravi kestab kuid ja vajadusel aastaidki. Enamike pikaajaliste ravimite mõju hakkab ilmnema alles 2—3 ravikuu järel. Viimastel aastatel on artriidi ravisse jõudnud bioloogilised ravimid.

Ravimid toimivad üsna kiiresti ja siiamaani on neid turvaliseks peetud. Bioloogilisi ravimeid nagu teisigi pikaajaliseks raviks mõeldud ravimeid tarvitavad lapsed on arstliku kontrolli all.

  • Tunnuseks on pikaajaline liigesepõletik, millega seondub mitmeid üldnähte.
  • "Я посмотрю еще, - подумала .
  • Между собой они по-прежнему переговариваются на своем истинном языке.
  • Reuma ehk luuvalu ehk jooksva – mis haigus see on? - Eesti Naine

Kortikosteroid ehk hormoonravi on saadaval olevatest ravimitest tõhusaimad immuunsüsteemi aktiivsust pärssivad ja põletiku aktiivsust vähendavad ravimid. Samas neid võib kasutada piiratult, sest ravimite pikaajalisel kasutamisel ilmnevad tõsised kõrvalnähud nagu osteoporoos ehk luuhõrenemine ja kasvu pidurdumine. Siiski on kortikosteroidid vajalikud ajutise ravimina ootamatute haigusnähtude korral, mil oodatakse pikaajalise ravi tulemust. Suured kortikoste­roi­d ­annused suurendavad olulisel määral ka söögiisu, mis lisab kehakaalu.

Seetõttu on oluline anda lapsele söögiks selliseid toite, mis igapäevast kalorite hulka suurendamata siiski nälja kustutavad. Liigesesiseseid süste kasutatakse kõige sagedamini siis, kui põletikulisi liigeseid on ainult üks või mõni ning kui on oht, et valust tingitud liigesjäikus võib viia väärasendi tekkimiseni.

JIA põdevatel lastel tuleks kindlasti käia uuringutel silmaarsti juures.

Reuma ehk luuvalu ehk jooksva – mis haigus see on?

Uuringute sagedus sõltub haiguse alatüübist ja raskusastmest. Silmapõletik võib ravi saamata põhjustada tõsiseid tagajärgi nagu näiteks silmaläätse hägustumist ja pimedaks jäämist. Juhul kui raviga suudetakse alustada haiguse varases etapis, toimib see tavaliselt hästi.

Liigeste moondumine reumatoid­artriidi puhul ei teki kohe, vaid ajapikku. Nii kohanevad ka patsiendid haigusega ja õpivad igapäevatoimetusi ­teisiti tegema. Reumatoidartriit RA on kroonilise kuluga põletik, mis tavaliselt haarab sümmeetriliselt labakäte-ja jalalabade liigeseid kuid haigestuda võivad ka teised liigesed.

Silmapõletiku ravis kasutatakse paiksetest kortikosteroididest silmatilku. Raskematel juhtudel võivad kõne alla tulla kortikosteroidisüstid silma või suukaudsed kortikosteroidid. Ortopeedilise kirurgia all lapseeas mõistetakse eelkõige sünovektoomiat, kus operatsiooni käigus eemaldatakse põletikuline sünoviaalkelme.

Tänapäeval teostatakse sünovek­too­mia artroskoopia baasil ja operatsiooni nimetatakse kinniseks sünovektoomiaks. Kui haigus on väga kau­gele arenenud ja liigesed niivõrd moondunud, et segavad lapsel liikumist, riietumist, söömist ja enese­ga toimetulekut, tehakse vastavalt vajadusele liigeseid korrigeerivaid operatsioone.

Tehisliigestus- ehk pro­teesimislõikusi püütakse lapseeas vältida või nihutada neid võimalikult kasvuperioodi lõppu. Et lapse kasvades jääb protees lihtsalt väikeseks, tähendaks see lapsele korduvaid operatsioone.