Keskmise sormega liigese vigastus

Vastupidiselt kannaosa osteoartriidile esineb see harvemini ja mõjutab peamiselt keha keskosa ja keha lähedal asuva falangi faasidevahelised liigesed, PIP liigeseid. Lisaks keskmisele sõrmele on tavaliselt põletikul ka muud sõrme liigesed, mida nimetatakse Polüartriiti nimetatakse. Selle põhjuseks võib olla liigese ületäitumine.

Luigekaelakujuline haigus ohustab peamiselt liigesehaigeid

Labakäe ja sõrmede lahtised vigastused Open injuries of the hand ingl. Mõiste “lahtine vigastus“ tähendab selliseid labakäe ja sõrmede piirkonna vigastusi, millega kaasneb naha terviklikkuse katkemine ehk haav.

Kõrva-nina-kurguhaiguste kirurgiline ravi Haamersõrm Haamersõrm on sõrme deformatsioon, mis tekib, kui sõrme sirutav kõõlus sirutajakõõlus on vigastatud. Kui pall või muu objekt lööb vastu sõrme- või pöidlaotsa ja seda tugevalt painutab, võib tekkiv jõud lõhkuda sõrme sirutava kõõluse vt joonised 1a ja 1b. Löögi jõud võib koos kõõlusega paigast lükata ka luutüki vt joonis 2. Seetõttu ei ole enam võimalik sõrme või pöialt sirutada.

Labakäe ja sõrmede piirkonnas võib olla järgmisi vigastusi: kõõluste rebendid, luude murrud, sõrmede nihestused, närvi – ja veresoonte vigastused ja amputatsioonid. Viimased võivad olla kas osalised või täielikud.

Labakäe ja sõrmede lahtised vigastused Open injuries of the hand ingl. Mõiste “lahtine vigastus“ tähendab selliseid labakäe ja sõrmede piirkonna vigastusi, millega kaasneb naha terviklikkuse katkemine ehk haav. Labakäe ja sõrmede piirkonnas võib olla järgmisi vigastusi: kõõluste rebendid, luude murrud, sõrmede nihestused, närvi – ja veresoonte vigastused ja amputatsioonid. Viimased võivad olla kas osalised või täielikud. Kuidas tekib vigastus?

Kuidas tekib Keskmise sormega liigese vigastus Labakäsi ja sõrmed on kõige sagedamini vigastatav piirkond üldse. Vigastused tekivad enamasti sae, kirve või noaga töötamisel, ka klaasikildude või konservikarbi kaanega vigastamise korral, samuti tööstuses erinevate mehhanismide vahele jäädes. Samuti võib vigastus tekkida muljumise tagajärjel.

Vigastused võivad tekkida nii töö- kui olmetingimustes, ka sihiliku traumana. Millised Keskmise sormega liigese vigastus sümptomid? Lahtise vigastusega kaasneb alati haav.

Keskmise sõrme valu

Luumurdude korral esineb vigastatud piirkonnas valu, verevalum ning turse. Vigastatud sõrme ei ole valu tõttu võimalik liigutada.

Sõrmeliigeste nihestuste korral on liigese piirkond moondunud, kaasub turse, liigutamine liigesest ei ole võimalik. Kõõluseid on kahte tüüpi: ühed sirutavad sõrmi ja teised, ja mis asuvad peopesas labakäe ja küünarvarre selgmises osas, mis painutavad sõrmi, asetsevad käe, sõrmede ja küünarvarre peopesa poolses osas.

Nimetatakse neid vastavalt sirutaja- ja painutajakõõlused. Sirutajakõõluse rebendi korral ei ole sõrme võimalik sirutada ja painutajakõõluse vigastuse korral painutada. Paimutajakõõluseid on kahte tüüpi: pindmised ja süvad.

Haamersõrm

Nendel on erinev funktsioon sõrme liigutamisel: süvapainutaja liigutab sõrme otsa ja kogu sõrme; pindmine kõõlus kinnitudes sõrme kesklüli kohale, liigutab vaid osa sõrmest. Seega painutaja kõõluste vigatsuse korral võib olla säilinud osaline sõrme funktsioon. Sõrme osalise amputatsiooni korral säilib minimaalne kudede kontakt vigastatud piirkonnas käe ja vigastatud osa vahel. Täieliku amputatsiooni korral on koe struktuuride terviklikkus katkenud täielikult,osa sõrmest, kogu sõrm või labakäsi otsast ära.

Epilepsiahoogusid hinnatakse iseloomu, raskuse, sageduse, päevasisese jaotumise järgi: 1 väga harva, generaliseerunud suured ja kompleks-fokaalsed hood, enam kui aastapikkuste intervallidega, või väikesed ja lihtfokaalsed hood mitmekuuliste intervallidega 40 2 harva, generaliseerunud suured ja kompleksfokaalsed hood mõnekuuliste vahedega või väikesed ja lihtfokaalsed hood nädalaste vahedega 3 keskmise sagedusega, generaliseerunud suured ja kompleksfokaalsed hood nädalaste vahedega, või väikesed ja lihtfokaalsed hood mõnepäevaste vaheaegadega, isiksuse muutus epilepsiast 4 sagedased, generaliseerunud suured ja kompleksfokaalsed hood igal nädalal või generaliseerunud krambihoogude seeriad fokaalsete või multifokaalsete hoogudega; väikesed ja lihtfokaalsed hood iga päev 5 pärast 3-aastast hoogude puudumist, kui on vaja jätkata antikonvulsioonvravi 30 Haigus loetakse paranenuks, kui ilma ravimiteta 3 aasta vältel hoogusid pole esinenud. Ilma tõestatud ajukahjustuseta töövõime kaotuse protsenti ei määrata. Healoomuliste kasvajate meningioom, neurinoom eemaldamise järgselt määratakse töövõimekaotuse aste jääknähtude järgi.

Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võib vaja minna Luumurru või liigese nihestuseks on vaja teha rõntgenfilm. Kõõluse rebendit saab kindlaks teha vastavate liigutus testide abil.

Osalise amputatsiooni korral tehakse kindlaks, kas on säilinud verevarustus ja tundlikkus.

Ravivõimalused • Sõrmeliigeste nihestused paigaldatakse kohaliku tuimestusega. Kui paigaldamine ei õnnestu, tehakse operatsioon ja lisaks liiges fikseeritakse vardaga. Üksiku sõrme osa täieliku amputatsiooni korral taastamine ei ole võimalik, sest veresooned on nii väikesed, et umbuvad kiiresti ja verevarustus ei taastu.

Töövõime kaotuse protsendi määramise juhend

Sõrmede amutatsioonide puhul on taastamine võimalik, kui vigastatud koha pehmete kudede vigastused on mittelömastavad näit. Labakäe ja küünarvarre piirkonnas on replantasioon e. Taastusravi: Labakäe ja sõrmede luumurdude, kõõluste vigastuste ja liigeste nihestuste korral kestab kipsravi nädalat.

Kirurgilise fiksatsiooni puhul eemaldatakse vardadsisemised fiksaatorid e. Kui ravis on kasutatud vardaid, eemaldatakse need nädala möödudes Fiksatsiooniaeg on vigastste puhul erinev ja sõltub vigastusest, murru ja fiksatsiooni stabiilsusest ning abivahendidte kasutamise võimalustest näit.

Sõrme kõõluse rebenemise diagnoosimine ja ravi

Kipsi eemaldamise järgselt tuleb aktiivselt tegeleda võimlemisega, sest iseenesest sõrme liikuvus ei taastu. Paistetus ehk turse võib püsida peale operatsiooni umbes paar kuni kolm kuud.

Jooga täielik juhend

Paraku tuleb öelda, at alati vigastatud sõrme liikuvus ei pruugigi taastuda, kujuneb liikuvus piiratus ehk liigesejäikus. Kuidas vältida vigastust?

Haigused ja seisundid

Töötamisel saega, kirvega, höövelmasinaga jne. Kasutatud kirjandus: Terry S. Canale Campell´s Operative Orthopaedics. Retsenseerinud: dr. Kaidu Meitern.