Liigeste haigused ja nende margid

Seega reumatoidartriiti on võimalik diagnoosida ka ilma reumatoidfaktori olemasoluta. Reumatoidartriit on üks paljudest autoimmuunhaigustest, mil organismi oma immuunsüsteem hakkab kahjustama kehaomaseid kudesid, liigese-membraani ja -kõhre, mistõttu tekibki liigesekahjustus. See ei ole üksainus haigus, vaid mitu haigust, mille tunnuseks on liigesepõletik. Luude hõrenemist soodustavad ka kõhn kehaehitus, vähene liikumine, D-vitamiini ja kaltsiumi vaegus, suitsetamine, rohke keedusoola kasutamine, imendumishäire soolestikus, reumatoidartriit ja mõned ravimid, näiteks prednisoloon ja epilepsiaravimid. Naistel seostub see enamasti kõrgvererõhutõve ravimitega või mõne muu haigusega.

VISIOON - silmaharjutus - Mu Yuchun veebitunnis

Ida-Tallinna Keskhaigla taastusarst Eve Sooba on nõus, et suvi on Eesti inimesele parim aeg ka tervise mõttes. Sügisel hakkavad paraku eriti liigesehaigused ägenema.

Kuid siin on kindlasti igal haigusel omad eripärad. Reumatoidartriit ja osteoartroos artroos — need kaks haigust ongi oma olemuselt vastandlikud: kui reumatoidartriit kahjustab põletikuga liigest, siis artroos on liigesekõhre kulumishaigus.

Sageli annab reumatoid-artriit endast märku sõrme- ja randmeliigeste valu ja tursega, haiguse algus võib olla äge, tähendades tugevat valu, liigesepunetust ja -turset, või alaäge, üksnes vaevumärgatava liigeseturse ja vähese valuga. Alaägedat haigusvormi on raskem diagnoosida, sest vaevust seostatakse külmetamise, venituse või äralöömisega. Reumatoidartriit on üks paljudest autoimmuunhaigustest, mil organismi oma immuunsüsteem hakkab kahjustama kehaomaseid kudesid, liigese-membraani ja -kõhre, mistõttu tekibki liigesekahjustus.

Haiguse korral on haaratud ka liigeselähedased koed: limapaunad, kõõlustuped, lihased. RA liigeste haigused ja nende margid põhiosa on kindlasti arsti määratud põletikuvastased ravimid, tavaliselt on neid rohkem kui üks.

Reumatoidartriit on põletikuline haigus

Ravis kasutatakse tänapäeval põletikulist protsessi pärssivalt mõjutavaid nimetatakse haigust modifitseerivateks ravimiteks, näiteks Trexanmittesteroidseid põletikuvastaseid ravimeid ja vahel ka glükokortikoide. Ravi eesmärk on põletikku alla suruda läbi ravimite toimemehhanismide, nii ei saa põletik lammutada liigeseid ega neid ümbritsevaid kudesid.

Füsioterapeut õpetab patsiendile harjutusi, mida inimene ise regulaarselt kodus tegema hakkab. Igale liigesele on omad kindlad harjutused. Tegevusterapeut õpetab harjutusi kätele ja samuti liigeste säästmist, et haigusest puretud liigesed ei laguneks ülekoormatuse tõttu, sest haige liiges on nõrk.

Jala koormusjaotuse kõnniuuringud Ida-Tallinna Keskhaiglas ja Tartu Ülikooli Kliinikumis on tasulised, nendele ei pea arsti saatekirja olema. Tallatugede firmades saab teha veidi lihtsamad uuringud ilma arsti konsultatsioonita ja ka sinna võib inimene ise pöörduda.

Samal teemal

Just seepärast on vaja iga päev intensiivselt liikuda soovitatavalt 30 minutit, see võib toimuda ka aeroobse liikumise trenažööril. See haigus tuleb eelkõige sellest, et meie liigesekõhred aastatega lihtsalt kuluvad. Tegelikult ei maksaks liialt muretseda, vaid kiiresti ja Artroos liigeses tegutseda.

Galerii Enamlevinud luu- ja liigesehaigused Inimese luud, liigesed, lihased, kõõlused ja liigesesidemed moodustavad toese.

Füüsilise aktiivsuse säilimine ja teatud kindlad, igale liigesele omad harjutused vähendavad valu ja aitavad artroosi kulgu pidurdada. Ravimite osas võiks esimene käik olla apteeki, kus müüakse kõhretoiteaineid. Neid tuleks võtta kuurina, harilikult mitu kuud.

Dr Sooba möönab, et valu korral tuleks siiski pöörduda perearsti või -õe poole, kes soovitab ka nn valurohtu valuvaigistitmis esimese valikuna ravimiarsenalist võiks olla paratsetamool. See toimeaine on ohutum ja ei too kaasa teiste organite kahjustusi.

Samuti saab leevendust liigeste pealtmäärimisest vastavate geelidega. Tugevamate vaevuste või haiguse süvenemisel suunab arst patsiendi erialaarsti, taastusarsti või artroosi hilisetappide korral ortopeedi vastuvõtule.

Liiguta, võimle, ole aktiivne Mõlema haiguse puhul on üliolulised nii ravi kui ka füüsiline aktiivsus. Ning seda juba esimestest haiguse märguannetest alates.

Haigust saab ravida kahte moodi Kui inimesel on reumatoidartriidi esmane diagnoos, tuleks vestelda arstiga, kuidas haiguse arenedes liigeste muutumist luigekaelakujuliseks oleks võimalik vältida. Luigekaela kujunemise esimesed märgid on valu sõrmedes nende kõverdamisel ja liigutamisel ebatavapäraselt. Kui haiguse põhjus ei ole reumatoidartriit, võib arst teha röntgenuuringu tuvastamaks võimalikku sõrmesisest vigastust. Mittekirurgilises ravis keskendutakse sõrme liigeste liikuvuse taastamisele ja algupärasele joondamisele. Keskmise sõrmeliigese joondamine peaks sirgeks muutma ka kõige sõrmeotsa poolsemad liigesed.

Artroosi esimese astme puhul saab abi kindlatest võimlemisharjutustest pluss üldisest füüsilisest koormusest. Käimine, igasugune liikumine tuleb kasuks. Kõhr saab toitu liigest täitva liigesevedeliku kaudu.

Ning selleks, et kõhr saaks toituda, peab liiges liikuma ehk siis jäset tuleb liigesest liigutada. Nõukogude ajal käisid rasket tööd tegevad kolhoosnikud-sovhoosnikud talvel sanatooriumis oma haigeid liigeseid turgutamas. Dr Sooba on seda meelt, et liigesehaigustega kimpus olevad inimesed võiksid sanatooriume ja spaasid külastada pigem natuke enne niiske ja rõske sügisaja saabumist — septembri alguses, ehk isegi augusti lõpus.

Artroos on kulumishaigus

Nõnda on kergem sügist ja talve üle elada. Enne sanatooriumi või spaa külastamist liigeste haigused ja nende margid oma raviarstiga ja taastusarstiga nõu pidada, milliseid protseduure võtta. Inimest tuleb ikka vaadata tervikuna — kogu tema tervislikku seisundit arvestades.

Kindlasti kuuluvad programmi teatud harjutused, selleks läheb tihti vaja füsioterapeudi või tegevusterapeudi abi, aga vajadusel määrab taastusarst ka taastusravi protseduure. Näiteks kellele on vaja ultraheli, magnetravi, laserit jne ning millistele liigestele neid protseduure teha. Elekterravi on oma kindlate toimetega ja sellele on ka vastunäidustusi, seepärast peab seda määrama spetsialist.

Tänapäeval ollakse seisukohal, et inimene ei pea valu taluma, ja ka võimlemisharjutusi on kergem teha, kui samal ajal võetakse valurohtu.