Lina seeme uhiste haigustega

Kaalikas on hinnaline toiduaine nii maitseomaduste kui ka keemilise koostise poolest. Pakendil või etiketil peab olema toodud: sertifitseerimisasutuse ja liikmesriigi nimi või tähiskirje "EL nõuded ja standardid" seemnekartuli partii number liigi botaaniline nimi ladina keeles ja sort kategooria, selle kategooria klassi tähistus, põlvkonna number tootjariik pakendi kaal pakendi sulgemise kuu ja aasta Iga sertifitseeritud seemnekartuli müügipakend või konteiner suletakse ja märgistatakse. Sügisel on juurika läbilõikes klaasjad või pruunikad laigud, kusjuures väliselt pole haigestumist märgata. Seemnekartuli tarnija, kes tegeleb seemnekartuli paljundamise, tootmise, säilitamise, töötlemise või turustamisega, peab taimekaitseseaduse alusel olema kantud taimetervise registrisse. Nuuter ristõielistel Nuuter kahjustab paljusid ristõielisi, sealhulgas kaalikat. Kahjustatud juurviljad ei ole tarbimiskõlblikud, need võivad seest õõnsaks mädaneda.

Shutterstock Hinnatud köögivilja kaalikat kimbutavad mitmed haigused ja kahjurid. Teades mõningaid olulisi nüansse, saab haigusi ennetada või neile kiiresti reageerida.

Kaalikas on hinnaline toiduaine nii maitseomaduste kui ka keemilise koostise poolest. C-vitamiin säilib kuni kevadeni ja ka kaalika maitseomadused ning välimus on sama, mis sügisel. Loomulikult peavad selleks head hoiutingimused olema. Kaalika, nagu ka teiste ristõieliste sugukonna köögiviljade kasvatamisel peaks mulla kaudu levivate haiguste vältimiseks jääma külvikorras nende vahele vähemalt 3—4 aastat. Eelviljaks sobivad kultuurid, mis on saanud orgaanilist väetist.

Kaalikal võib kasvu ajal ilmneda boori- ja magneesiumipuudust. Booripuudusest tingitud haigust nimetatakse kaalika klaasistumishaiguseks, Urea ja liigesevalu puhul on juurvilja sisu klaasjate või pruunikate laikudega, kusjuures taime välisilme on korralik. Vaatame lähemalt, millised haigused seda armastatud köögivilja kimbutavad.

Nuuter Lina seeme uhiste haigustega Nuuter kahjustab paljusid ristõielisi, sealhulgas kaalikat. Nuutrisse võivad taimed nakatuda alates tõusmetest. Tagajärjeks on juurte moondumine ja mitmesuguste paksendite teke. Varase nakatumise korral taimed kolletuvad ja närbuvad, tugeva kahjustuse korral hävivad. Haigusetekitaja talvitub mullas paksukestaliste puhkeeoste ehk tsüstidena.

Kasvuperioodil levib rändeostega, mis võivad mullas ise edasi liikuda. Lina seeme uhiste haigustega läbib juurekarvad ja tungib juurtesse. Seene elutegevus põhjustab juurtele väljakasveid ja pahkasid, toitainete ja vee omastamine on takistatud või häiritud.

Pahkades tekivad tsüstid, mis satuvad pahkade lagunemisel mulda, kus püsivad eluvõimelisena kuni 8 aastat.

Haiguse esinemist soodustab mulla happeline reaktsioon. Nuutri tõrjeks ei ole keemilisi preparaate. Agrotehnilistest tõrjevõtetest on väga oluline viljavaheldus, mille pikkus peaks olema 8 aastat.

Kasvukoha mulla pH tuleks hoida üle 6,5, veelgi parem on 7,5, sest nuuter vajab arenguks happelisemaid muldi. Happelisi muldi võiks lubjata. Oluline on taimejäänuste ja umbrohtude hävitamine ning sügisene sügavkünd. Klaasistumishaigus on puudushaigus Kaalikal võib esineda magneesiumi- ja booripuudust, viimane põhjustab kaalika klaasistumishaigust. Kasvuperioodil märgatavaid haigusetunnuseid ei esine. Sügisel on juurika läbilõikes klaasjad või pruunikad laigud, kusjuures väliselt pole haigestumist märgata.

Kahjustatud juurviljad ei ole tarbimiskõlblikud, need võivad seest õõnsaks mädaneda. Mädanemine tekitab säilitusperioodil probleeme.

Boorivaestel muldadel on soovitatav juba aasta enne kaalika külvi anda boorväetisi. Ristõieliste mustmädanik Haigus esineb lehtedel, vartel ja juurviljal. Hoolikal vaatlusel on tõusmetel näha tuhkhallid laigud, mille epidermise all asetsevad mustad täpid — seene pükniidid. Kaalika mullast väljaulatuvatele osadele tekkivad hallikad laigud laienevad, langevad sisse ja muutuvad purpurseteks.

Kahjustunud kaalikad on säilitusõrnad ja võivad kergesti mädaneda. Haigusetekitaja säilib taimejäänustel kuni kolm aastat, kuid seemnetel aasta.

Paljundusmaterjal

Haigus võib säilida ka ristõielistel umbrohtudel — näiteks põldsinepil, põldrõikal, mädarõikal jt. Seemnete idanemisel idulehed nakatuvad ja tõusmed hävivad nagu tõusmepõletiku korral.

Surnud tõusmetel arenevad väikesed mustad pükniidid, millest kanduvad lülieosed õhuvooludega või vihmaga teistele taimedele. Haigus võib tulla ka mullast seentelt ja taimejäätmetelt, samuti kotteostest, mis arenevad pindmistel taimejäänustel tekkinud sulgeoslatest.

Abi saab viljavaheldusest. Ristõielised umbrohud tuleb hävitada ja haiged taimed juba enne sügiskündi eemaldada.

Koristusjäätmed tuleb künda sügavale mulda. Kasutada võiks puhitud seemneid. Ristõieliste kuivlaiksus Ristõieliste kuivlaiksus kahjustab kaalikat, kapsast jt ristõielisi köögivilju.

Kaalikad haigestuvad alates tõusmetest ja tekib tõusmepõletik. Hilisemal nakatumisel tekivad lehtedele kollased laigud ja lehekoed pruunistuvad. Moodustunud laigud on kontsentriliste ringidega.

Saada lugu

Vanadel laikudel võib keskmine osa välja langeda. Tugeva kahjustuse puhul lehed langevad. Nakatub ka seeme. Haigusetekitaja talvitub taimejäänustel ja seemnetel. Taimedele levib lülieostena.

Nakkust soodustavad mitmesugused vigastused. Eoste idanemiseks ja taimedesse tungimiseks on vajalik temperatuur 17—35 °C ja suur õhuniiskus. Külviks mõeldud seeme tuleb kohe puhtida. Abi on vähemalt 4-aastasest viljavaheldusest, samuti pritsimisest ja sügavast sügiskünnist. Tüütu kaalikakärbes Köögivilja kahjustavad kaalikakärbse vaglad, kes vigastavad juurekava.

Toitudes liiguvad vaglad mööda juuri allapoole.

Seemnekartuli sertifitseerimine Eestis plakat Seega seemnekartuli tootmise korral tulevad ohtlike kahjustajate nõuded nagu näiteks ringmädaniku mitteesinemine kui ka sertifitseerimise nõuded, kus on näiteks sätestatud viiruste esinemise piirmäärad. Seemnekartuli tarnija, kes tegeleb seemnekartuli paljundamise, tootmise, säilitamise, töötlemise või turustamisega, peab taimekaitseseaduse alusel olema kantud taimetervise registrisse. Turustada võib üksnes sertifitseeritud seemnekartulit, mis on nõuetekohaselt pakendatud ja märgistatud. Pakend peab olema suletud plommi või läbiõmmeldud ametliku etiketiga.

Vigastatud juured kõdunevad, taimed känguvad ja surevad. Viljad on läbi aetud käikudega ja kasutamiskõlbmatud. Valmikud on hallika värvusega 7—9 mm pikkused kärbsed, munad valged, vaglad valkjad.