Fuusiline ravi artroosiga.

Kõhrede vedelikuvajaduse katmiseks tuleb juua rohkelt vett ning vältida aineid, mis organismist vett välja viivad, eriti alkoholi ja kofeiini. Puusaliigese artroos ilmneb sageli seoses puusaliigese ülekoormusega liigne kehakaal ja traumadega. FOTO: Panther Media Osteoartroosiga on tegemist 12 protsendil inimeste liigesehaiguste juhtudest ning see põhjustab eakatel kõige sagedamini liikumisvõime kaotust. Haiguse progresseerumine toob sageli kaasa sõrmede moondumise, lisaks tekivad väikeste liigeste ümber sõlmekesed. Teisest osteoartroosi põhjustavad traumad, ainevahetushaigused, kõrvalkilpnäärme hädad, suhkurtõbi, rasvumine, kilpnäärme vaegtalitlus ja teised endokriinhaigused, varem põetud liigesehaigused, neuropaatilised tõved ja pikaajaline liikumatus.

Mõistlik on hommikul voodis kõik liigesed lahti liigutada.

Harjutusi tuleks teha ka õhtul, näiteks televiisorit vaadates. Hästi sobivad ujumine, kõndimine ja jalgrattasõit. Abivahendeid, sealhulgas liigeseortoose saab osta eripoodidest ja enne nende kasutamist tuleb nõu pidada arstiga.

Samal teemal

Kepiga käimist ei maksa pidada häbiasjaks: see pakub tuge ka suvel, rääkimata siis talvisest libedast ajast. Päeva jooksul tuleb võtta endale aega istuda ja puhata. See leevendab valu, võtab liigestelt koormuse ja võimaldab neil kosuda.

02 Põlveliigese testimine

Ravi Raviks on vaja kasutada põletikuvastaseid valuvaigisteid, et liigest oleks võimalik liigutada, vältimaks selle jäigastumist.

Kindlasti tuleb minna arsti juurde, et valida ühiselt patsiendile sobiv preparaat.

Kõhre kaitsmiseks määratakse haigele pika aja vältel glükosamiini ja kondroitiinsulfaati. Need on praegu ainukesed vahendid, mis loodetavasti pidurdavad tõve arengut.

Kui artroosiga kaasnevad reaktiivne sünoviit ja turse, on võimalik süstida haigesse liigesesse põletikuvastast hormooni, glükokortikosteroidi. Selle protseduuri määrab ja teeb enamasti reumatoloog. Viimaseks jäävad kirurgilised meetodid.

• Osteoartroosi vastu aitab võimlemine ja seda tuleks teha juba noorena, et haigus ei tekiks.
• Polveliigese valu

Artroskoopilised lõikused olid populaarsed Kõige edukam on liigese vahetamine ehk endoproteesimine. Esmalt hakati Eestis paigaldama puusa- ja põlveliigeseproteese, kuid nüüd asendatakse kunstliigesega juba ka sõrme- labakäe- labajala- õla- ja küünarliigeseid.

Põlveliigeste artroos tekib enamasti ülekoormuse, näiteks suure kehakaalu ja traumade tagajärjel. Viimast esineb eriti sportlastel.

Puusaliigese artroos ilmneb sageli seoses puusaliigese ülekoormusega liigne kehakaal ja traumadega. Tagajärjeks võib olla raske liikumispuue.

Lülisamba osteoartroos esineb sagedamini nimme- ja kaelalülide vahelistel lülidel. Võib põhjustada tugevat valu ja tuimust.

Liigesekulumist välja ravida ei ole võimalik. Ravi eesmärk on eeskätt vältida haiguse süvenemist ja vähendada vaevusi.

Selleks määrab arst kompleksse ravi. Põletiku ja valu ravimiseks kasutatakse peamiselt mittesteroidseid valu- ja põletikuvastaseid ravimeid: ibuprofeen, ketoprofeen jm.

• Tegu on liigesekõhre enneaegse kulumisega.
• Hinnang valjavoolu uhise valu vastu

Viimasel ajal soovitatakse Relifexi Nabumetonum. Kasutatakse ka liigesesisest kortikosteroidravi kortikosteroidid on tugevatoimelised põletikuvastased ained.

Üheks võimaluseks on pidev liigessõbralik ja lihaseid tugevdav võimlemine. Kõige värskemad Tervise uudised otse sinu postkasti Artroosi kõige ebameeldivamaks ja kõige rohkem elukvaliteeti mõjutavaks sümptomiks on Villako sõnul valu. Valu on organismi kaitsereaktsioon, mille ülesandeks on takistada kahjustuse levimist. Artroosi korral on tegemist kroonilise valuga, mis leevendub liigesele rahu andes. Seetõttu sunnib valu liigest mitte liigutama ja tekib liigese liikuvuse vähenemine, mis võib viia kontraktuuri ehk püsiva liigesjäikuse tekkeni.

Valuvaigistite tarvitamise eesmärgiks artroosi puhul on maha suruda sümptomeid: leevendada valu ja pidurdada põletikku. Suukaudne valuravi on alati individuaalne ja lähtub iga inimese ja haiguse eripärast.