Juhtide ravi Poolas. Meie partnerid
Paljud mingikasvatajad eiravad nõuet tänase päevani. Yevhen ei kohanud kedagi, kellel oleks loomaarsti kogemus. See hoone ei erinenud millegi poolest ülejäänud farmist, seal lõpetasid lihtsalt nõrgimad loomad, kes ei suutnud tugevamatega võistelda.
Tavaliste autoga reisijate koju aitamiseks peab Eesti Poola kangekaelsuse tõttu Eesti ja Saksamaa vahet käima panema lausa ajutise laevaliini. Tore lugu küll — kui muidu oleme kartnud, et Venemaa võib konflikti puhkedes Baltimaade ühenduse Euroopaga ära lõigata, siis nüüd, rahu ajal teeb seda hoopis meie liitlane Poola!
Koroonapandeemia on tõsine asi, aga riigipiiridele sunnitud rahvakogunemiste korraldamine ei aita seda pidurdada, Juhtide ravi Poolas. Poola piiril ei oota ju üksnes baltlased, vaid nende vahel sõeluvad ka oma koju jõuda soovivad poolakad ja Poola ametnikud.
Kodanike oma kodumaale hirmutamisega on paljud riigid üle pingutanud. Reisimist on vaja piirata, aga juba reisil olevate inimeste koju naasmist oleks saanud korraldada rahulikumalt. Reisil olnud inimeste koju toimetamisega saab asi varsti suuremalt jaolt ühele poole, kuid kaubavedude küsimus ei kao päevakorrast.
Kaubad peavad liikuma, sest tänapäeval jookseb iga vähegi arenenud riigi majandus varsti pärast kaubandussidemete läbilõikamist ummikusse. Kõiki kaupu pole karantiinide ja liikumispiirangute ajal vaja päris endises koguses, aga paljud kaubad — eriti ravimid ja meditsiinivahendid — on elulise tähtsusega.
Hirmuäratav tegelikkus ilmselt maailma suurimas karusloomafarmis Poolas Karusloomafarm Góreczkis. Fotod: Nähtamatud Loomad Nähtamatud Loomad Poolas on paljastanud juba mitmeid aastaid Poola karusloomafarmides valitsevaid elutingimusi. Avaldatud materjalid on saadud farmides läbiviidud uurimiste tulemusena ning on mitmel juhul aidanud päästa loomi kõige hullematest kannatustest. Poola karusnahatööstuse esindajad on alati avaldanud kahtlust materjalide objektiivsuse suhtes.
Liikumist on vaja piirata, aga seda ei tohi piirata niivõrd, et muud majanduslikud ja ühiskondlikud hädad paisuvad koroonaohust suuremaks. Liikumist on vaja pandeemia peatamiseks piirata, aga seda ei tohi piirata niimoodi, et muud majanduslikud ja ühiskondlikud hädad puhutakse koroonasse haigestumise ohust suuremaks.
Grippi, depressiooni või vaesusse suremine ei ole ju koroonasse suremisest sugugi õilsam. Esimese ehmatusega võib see olla raske, aga püüdkem maailma vaadata mitte üksnes läbi koroonaohu, vaid otsides optimaalset lahendust, kus koroonaviiruse tõrjumise kõrvalmõju ei ole haigusest endast hullem.
Seni on pandeemiaga võitlemine olnud peamiselt iga riigi kohalike poliitikute etendus, Euroopa Liidu juhid pole eriti pildile pääsenud. Baltimaade Poola-probleem näitab ilmekalt, et üleeuroopaliste institutsioonide tagaplaanile jäämine teeb halba. Kriise aitab valutumalt ületada riikide koostöö ja koordineeritud tegevus, mitte iga riigi ümber müüri ehitamine ja teistega mitte arvestamine.
Eesti Tartu Ülikooli kliinikumi kliinikute 20 esindajat, kes teisipäeval nõudsid avalikus pöördumises kliinikumi juhi Priit Eelmäe ja nõukogu esimehe Urmas Klaasi lahkumist, saatsid kolmapäeva varahommikul meediale uue avaliku pöördumise, kus loetlevad üles omadused, mida nad kliinikumi uuelt juhilt eeldavad. Juht on eelduste ja tingimuste looja, mitte enesekesksete korralduste jagaja. Uuel juhil peab olema visioon Tartu Ülikooli kliinikumi ja partnerhaiglate koostööst, mis tagab patsientidele parima ravi kogu teeninduspiirkonnas. Veel rõhutavad kliinikute juhid, et kliinikumi juhtimine eeldab head haridust.