Peptiidid liigeste ravis

Probenetsiid viib kusihappe verest ja kehast kusega välja. Alguses on üldine haiglane tunne, väsimus, hommikune liigesejäikus. Äge põletik põhjustab samuti naha paikse punetuse ja kuumenemise. Enamasti haigestuvad põlved, hüppeliigesed ja puusad. Kui liiges on ärritatud ja valulik, võib seda jahutada külmade mähistega.

Ei tea, kui lohutav see praegustele haigetele on, kuid sajandite vältel on podagrat peetud lordide ja kuningate haiguseks, seda on põdenud Aleksander Suur, Michelangelo, Cromwell, Goethe, Newton, Päts jt.

Liigesepõletikku tekitavad liigesesse ladestuvad kusihappesoolad, nende leidumine liigesevedelikus on haiguse diagnoosimise aluseks. Sagedamini on haaratud suure varba põhiliiges, harvem ka sõrmeliigesed. Äge põletik tugeva valu, turse ja punetusega tekib sageli öösel, kaasneda võib ka palavik. Esineb nahaaluseid, nn podagrasõlmekesi, mille rebenemisel eritub valkjas ja puderjas hambapastataoline mass. Sõlm ei puneta — see eristab podagrasõlme mädapaisest. Haigestuvad sageli mehed vanuses üle 50 eluaasta, seda soodustab õlle, veini, šampanja ja mõnede liha- lihapuljong, noorloomaliha, lambaliha, suitsusink, maks, neerud, kopsud ja kalatoitude tursk, koha, haug, heeringas, sprotid liigne tarvitamine.

Võib tõusta ka vererõhk.

Laboritestides hinnatakse kusi-hape sisaldust veres ja kolesteroolitaset, haiguse ägedust näitab vastuvõtul tehtav lihtne analüüs: settereaktsioon. Podagra vajab kroonilise haigusena eluaegset ravi ja režiimi.

Sageli annab reumatoid-artriit endast märku sõrme- ja randmeliigeste valu ja tursega, haiguse algus võib olla äge, tähendades tugevat valu, liigesepunetust ja -turset, või alaäge, üksnes vaevumärgatava liigeseturse ja vähese valuga. Alaägedat haigusvormi on raskem diagnoosida, sest vaevust seostatakse külmetamise, venituse või äralöömisega. Reumatoidartriit on üks paljudest autoimmuunhaigustest, mil organismi oma immuunsüsteem hakkab kahjustama kehaomaseid kudesid, liigese-membraani ja -kõhre, mistõttu tekibki liigesekahjustus. Haiguse diagnoosimiseks küsitleb arst patsienti, uurides hommikuse liigesejäikuse kohta, seejärel hindab liigeste seisundit.

Suurenenud kusihappesisalduse normaliseerimiseks kasutatakse preparaati toimeainega allopurinool, sama oluline kui rohtu võtta on pidada dieeti, vältida nimetatud toiduaineid-jooke.

Esmaabiks ägeda põletiku korral võib võtta paratsetamooli või ibuprofeeni lubatud kogusest suuremates annustes ning valusat ja kuumavat liigest jahutada külmageelikoti, jääkuubikute või lumega. Arst määrab ägeda põletiku raviks mittesteroidseid valu- ja põletikuvastaseid ravimeid, tavaliselt diklofenakki või etorikoksiibi. Osteoartroos Osteoartroos on kõige levinum liigesehaigus, võib arvata, et see tabab peaaegu kõiki kesk- ja vanemaealisi. Haiguse tekke aluseks on eri põhjustel tekkinud liigeste kulumine ja sellest tulenev liikuvushäire, jäikus, raginad ja aeg-ajalt tekkiv põletik liigeseturse ja punetusega.

Kahjustub kogu liiges: liigesekõhr, sidemed, luud, liigesekapsel. Peptiidid liigeste ravis võib tabada üht või mitut liigest või piirkonda, täpsuse huvides kasutatakse vastavaid termineid: osteoartroos põlves — gonartroos, puusaliigeses — koksartroos, lülisambas — spondüloartroos, paljude liigeste haigestumine — polüartroos.

Osteoartroos, nagu paljud kroonilised haigused, on astmelise kuluga, I staadiumit iseloomustab vähene valu koormuse järel, IV staadium tähendab aga juba rasket liikumishäiret, valu rahuolekus, abivahendite ja kõrvalabi vajadust. Osteoartroosi ravi on mitmesuunaline. Valu ja põletikunähtude leevendamiseks kasutatakse medikamentoosset ravi. Liigesekõhre ainevahetust parandatakse glükoosamiini või kondroitiinsulfaatpreparaatidega.

Haiguse põhjust ei teata. Lülisambapõletikku esineb ühepalju nii meestel kui naistel, kuid haigus avaldub meestel märgatavalt raskemini kui naistel. Peaaegu keegi haigestunud naistest ei tea, et nad põevad lülisambapõletiku kerget vormi. Selle haiguse pärilik ohutegur HLA-B27 on erakordselt suure levikuga Soomes, kus on ka erakordselt palju lülisambapõletiku haigeid kogu Soomes umbes 10 Valu võib kiirguda tuharatesse, kuid mitte jalgadesse nagu Peptiidid liigeste ravis puhul.

Ülestõusmine ja lühiaegne võimlemine peletavad valu. Umbes pooltel haigetest tekib põletik käte ja jalgade liigestes. Enamasti haigestuvad põlved, hüppeliigesed ja puusad.

Mõnikord algabki haigus põlve- või mõne muu jäsemeliigese põletikuga, harvemini silmapõletikuga. Lülisambapõletik ei kujune kõigil pikaajaliseks haiguseks, vaevused võivad kesta lühikest aega. Mõnikord haigus taastub aastatepikkuse vaibejärgu järel, mõnedel kujuneb kohe krooniliseks ja hakkab selgroogu jäigastama. Selgroolülide vahele kasvavad luusillad, nii et selja liikuvus väheneb.

Selg vajub vimma. Lõpptulemus võib olla küüruvajunud, täiesti jäik lülisammas. Ka jäsemete liigesed võivad olla raskesti kahjustatud. Suuremat viga teeb puusade, põlvede ja õlaliigeste pikaajaline haigus. Umbes igal viiendal haigel tekib silma eesmise osa reumaatiline põletik iriitühel-kahel sajast tekib südamepõletik. Mõnedes maades jõutakse diagnoosini alles 10 aastat pärast haiguse algust.

LP valu liigestes Diagnoosi kinnitavad lülisamba röntgeniülesvõtted, kus on näha sakroiliit nimme-ristluuliigeste põletik ja põletiku tõttu tekkinud luusillad lülide vahel. Põletiku tõttu on sete kiirenenud, CRP tõusnud ja hemoglobiin langenud. Veres puudub reumatoidfaktor.

RAVI Kui põed lülisambapõletikku, on kõige olulisem teada, et põletik püüab lülisammast küüru jäigastada. Seetõttu peab igapäevase eluviisi osaks saama rühti ja lülisamba liikuvust säilitav ravivõimlemine. On soovitatav, et vähemalt korra päevas ajad selja täiesti sirgeks nii, et seisad, selg, kannad ja kukal vastu seina. Kui on raskusi kukla surumisega vastu seina, tuleb abi otsida tõhusamalt taastusravilt, et ravida tekkivaid liikuvuspiiranguid. Ka rindkereliigesed võivad jäigastuda, seetõttu on hea päeva jooksul teha süvahingamise harjutusi.

Kutseline taastusravi on tähtis kohe haiguse algusest peale. Kui Sinu üldseisund on hea ning põletikku ega valu ei ole, ei ole tingimata vaja mingeid ravimeid tarvitada. Kui põletik ägeneb, on vajalik hakata kasutama ravimeid, sest äge põletik jäigastab lülisammast ja kahjustab liigeseid.

Tavaliselt kasutatakse valu- ja põletikuvaigisteid ning sulfasalasiini. Kõige raskemate haigete raviks tuleb kasutada steroidhormoone ja vahel ka tsütostaatikume. Vajadust mööda tehakse lõikusi. See ei ole üksainus haigus, vaid mitu haigust, mille tunnuseks on liigesepõletik. Uue liigituse järgi jagatakse noorte liigesepõletik seitsmeks alatüübiks.

Neid kõiki nimetatakse kokku juveniilseks idiopaatiliseks artriidiks JIA. Eestis haigestub igal aastal umbes poolsada last, Peptiidid liigeste ravis pooled on haigestudes alla 5 aasta vanad. Noorteartriidi põhjust ei teata. Eri haigusvormidel võib olla erinev põhjus. Pärilikud tegurid võivad suurendada haigestumise riski. Mõned noorteartriidi vormid on omased vaid lapse- ja noorukieale oligoartriitmõned vormid esinevad ka täiskasvanueas reumatoidartriit, psoriaatiline artriit, lülisambapõletik.

Jäikus võib olla kas ainult haigestunud liigestes või üle kogu keha.

03 Puusaliigese testimine

Peptiidid liigeste ravis Liigesevalust tingitud lonkamine, muul viisil haige liigese säästmine või uinumisraskused võivad olla ilmsed. Lapsed ei oska oma valu sõnadesse panna, see ilmneb sageli hoopis pahurusena või haigete liigeste säästmisena.

Mõnikord tursub põlv või mõni muu liiges nii, et seda on kerge märgata. Noorte liigesepõletiku alguse iseloomulikuks tundemärgiks võivad olla ka palavik ja õrn lööve. See haigus kaldub kujunema pikaajaliseks ja kahjustama liigesekõhre, luud ja liigesesidemeid ligamente. Tagajärjeks on liigese hävimine ja liigesetalitluse puudulikkus eri astmes. Silmapõletikud võivad olla salakavalad, kuna ei põhjusta silmas valu ja võivad sellest hoolimata edasi areneda.

Noorte liigesepõletikule on iseloomulik luustiku arenguhäire ja kasvupeetus. Raske haiguse või eriti tugeva hormoonravi tagajärjena võib aeglustuda pikkuskasv.

Põletikulises liigeses võib luukasv paikselt kiireneda. See võib valmistada raskusi, kui näiteks üks põlv kasvab teisest kiiremini. Ka alalõualuus, labajalgades, hüppeliigestes, randmetes ja sõrmedes võib esineda arenguhäireid. Ilma ravita põhjustab noorte liigesepõletik ka südamepõletikku ja amüloidoosi; nende tüsistuste sagedus on viimastel aastakümnetel tänu ravile vähenenud.

Lisaks võib laps olla väsinud ja nutune, mõnikord on ka palavik ja nahalööve. Sete võib olla kiirenenud ja CRP üsna kõrge. Alati uuritakse ka reumatoidfaktorit ja tuumavastaseid antikehi tuumavastuaineidkuna nende abil on võimalik määrata haiguse alaliiki.

Samuti küsitletakse vanemaid perekonnas esinevate liigesehaiguste ja psoriaasi kohta. RAVI Noorte liigesepõletikku ravivad eriarstid. Ravi eesmärk on võimalikult palju vähendada lapse vaevusi ja parandada haiguse kulgu. Mõnikord jõutakse hõlpsasti eesmärgile: nõrgatoimelised ravimid ja võibolla ka mõni liigesesüst ning soovitused koduseks raviks on küllaldased.

Mida raskem on haigus, seda rohkem tuleb kasutada tugevatoimelisi ravimeid ja muid vahendeid.

Enamlevinud luu- ja liigesehaigused

Kogemus on näidanud, et tõhusamate ravimite kasutamine suurendab alati lapse väljavaateid paranemisele. Noorte liigesepõletiku tänapäevases ravis kasutatakse kõiki neid ravimeid, mis on kasutusel ka täiskasvanute reumatoidartriidi ravis.

Võidakse määrata ka mitu ravimit korraga kombineeritud ravi. Väga oluline ja suuri oskusi nõudev on ravida luustiku arenguhäireid nii, et jalad kasvaksid ühepikkuseks, põlved oleksid sirged, randmed ja labajalad õige kujuga.

Luude ja liigeste kasvu suunamiseks kasutatakse erilisi lahaseid, tugisidemeid või lõikusi. Ravi juurde kuuluvad ka alalõua ja hammaste kasvu suunamine ning korrapärane silmade uuring.

Algusest peale on tähtsal kohal kutseline taastusravi, milles heal algkoolitusel on keskne osa. ENNUSTUS Varasematel aegadel oli noorte liigesepõletik julm haigus, mis sageli tõi kaasa raske vaegurluse, südamehaiguse või amüloidoosi ning lõppes enneaegse surmaga.

Ravi tõhustamisega ja koondamisega suurtesse keskustesse on saavutatud väga häid tulemusi. Näiteks Soomes on liigesepõletikust tingitud amüloidoos täielikult kadunud ning vähenenud on juveniilsest artriidist tingitud enneaegsed surmad. Püsiv vaegurlus on jäänud haruldaseks. Tänapäeval on ka raskesti haigestunutest suurem osa töövõimeline ja suudab iseseisvalt toime tulla.

Kõige sagedamini esineb see suurvarvaste tüviliigestes, sõrmede lülivaheliigestes ja lülisambaliigestes, kuid suuremaid tervisemuresid põhjustab osteoartroos puusaliigeses koksartroos e puusaliigese kulumus ja põlveliigeses gonartroos e põlveliigese kulumus. Vanemas eas leitakse artroosi peaaegu kõigil, kuid vaid väiksele osale põhjustab see raskeid vaevusi. Kui elanikkonna keskmine vanus suureneb, suureneb ka artroosihaigete arv.

Aasta-aastalt tehakse põlve- ja puusaliigese Peptiidid liigeste ravis haigetele üha rohkem tehisliigeste paigaldamise lõikusi. Liigesekulumuse ohutegurid on kõrge iga, raske töö või liigeseid raskelt koormav sport, liigne kehakaal, liigeste vigastused ja pärilik soodumus. Liigese kulumine algab liigestuvat luupinda katva sileda kõhre vigastustest suure koormuse tagajärjel. Liigesekõhr hakkab aegamööda narmendama, lagunema ja õhenema, haigestunud liigese kõhre alla ja kõrvale hakkab liigese toestamiseks kasvama täiendav luukude, mis moodustab artroosile iseloomulikke sõlmi ja kühme liigeste ümber ning vähendab liigese liikuvust, põhjustades ühtlasi valu.

Need sõlmed on röntgenipiltidel nähtavad iseloomulike ogadena mida nimetatakse osteofüütideks. Kui kahjustatud liigest liigutatakse ja koormatakse, tekib liigest ümbritseva kesta ärritus ja mehhaanilisele ärritusele järgneb põletikureaktsioon. Haige tunneb seda valuna, vahel on ka turset ja punetust. Põletik põhjustab mitte ainult vaevusi, vaid ka liigese kiiremat kulumist. Põlvevalu on tunda esmalt trepist laskudes, hiljem ka tõustes.

Põlved võivad vajuda väljapoole — kujunevad rangjalad. Sõrmeliigeste kohale tekivad suured artroosisõlmed. Haiguse edenedes kõhrekiht hävib ja luupinnad paljanduvad, põhjustades liigutustel vastastikku hõõrudes kaugemalegi kostvat kriginat.

Liigesekulumus areneb aeglaselt aastate jooksul. Vaevused sõltuvad sellest, millised liigesed haigestuvad. Lülisamba kaela- ja seljaosas võivad aheneda lülidevahelised luulised avaused, kust väljuvad närvijuured, mille tagajärjeks on kätesse ja jalgadesse kiirguv valu.

Galerii Enamlevinud luu- ja liigesehaigused Inimese luud, liigesed, lihased, kõõlused ja liigesesidemed moodustavad toese. Neid elundeid nimetatakse ka tugi- ja liikumiselunditeks. Tingimisi võib siia lisada ka elundeid toestava sidekoe. Toesehaigusi nimetatakse veel ka reumaatilisteks haigusteks. Need on luu- liigese- lihase- ja sidekoehaigused ning veresoonepõletikud ehk vaskuliidid.

Puusade ja põlvede artroos häirib käimist ja teeb vahel suurt valu. Sõrmeliigeste kulumus muudab käe kohmakaks ning liigutustel valuhellaks. Arst paneb diagnoosi haigustunnuste ja vajaduse korral röntgenipiltide alusel. Vereproovid on korras. RAVI Osteoartroosi ei ole võimalik välja ravida. Valu leevendatakse valu- ja põletikuravimitega.

Enamlevinud luu- ja liigesehaigused «

Kui liiges on pärast koormust ärritatud ja Peptiidid liigeste ravis, võib arst sellesse süstida steroidhormooni. Rasket ja valulikku puusa- ja põlveliigeste artroosi ravitakse tänapäeval tehisliigeste paigaldamisega. Koduste vahenditega võid liigesekulumust ravida nii, et väldid haige liigese liigset koormamist: kasutad liikudes tugikeppi või tugiraami, pigem istud kui seisad, ei kanna raskusi, vähendad liigset kehakaalu.

Ravivõimlemine säilitab liigeste liikuvust. Eriti tähtis on põlvede sirutamine. Põlvesirutust võib teha toolil istudes. Kui see on valus, võib põlvi sirutada selili lamades, padi põlvede all. Põlvede painutamisvõime säilib tavaliselt hästi, kuid artroos piirab just sirutust. Kui liiges on ärritatud ja valulik, võib seda jahutada külmade mähistega. Rahunenud olekus on liigest parem soojendada.

Tänapäeval on olemas ka ravimeid, mis aeglustavad liigeste kulumist. Üheks selliseks on glükoosamiin. Neid ravimeid võid küsida oma arstilt. Kui liigesekulumus algab noorelt ja paljudes liigestes, jõuab see elu jooksul põhjustada suuri vaevusi. Liigeste endoproteesid tehisliigesed on peaaegu tervenisti kõrvaldanud osteoartroosist tingitud vaegurluse. Ulatuslikult levinud ja raskekujulise nahapsoriaasiga haigetest umbes pooltel on ka liigesepsoriaas.

Meestel ja naistel on seda ühepalju. Psoriaasi põhjust ei teata. Ei teata ka naha ja liigeste haigestumise seost. Psoriaasi haigestumist mõjutavad pärilikud, immunoloogilised ja keskkonnategurid. Pärilik kalduvus haigestuda nahapsoriaasi on sama tugev kui psoriaatilise lülisambapõletiku korral, kuid jäsemeliigeste psoriaasi seos pärilikkusega on nõrgem.

Mõned nakkushaigused võivad psoriaasi vallandada. Psoriaasi immunoloogilisi tagamaid tuntakse halvasti. Tavaliselt tekivad esmalt nahamuutused ja liigesevaevused lisanduvad aastate pärast.

Kõige sagedam on põlve või mõne muu liigese turse, millele võib lisanduda jalakanna või Achilleuse kõõluse põletik, vahel ka terve sõrme või varba turse viinersõrm, viinervarvas. On võimalik ka reumatoidartriidi-sarnane kõigi liigeste põletik. Kui haigel on pärilik lülisambapõletiku ohutegur HLA-B27, võib liigesepsoriaas areneda lülisambapõletikuks. Kõige iseloomulikum on otsmiste sõrmelülivaheliigeste põletik nendel sõrmedel ja varvastel, mille küüntel on psoriaas.

Mõnikord on psoriaatilist nahalöövet nii vähe, et haige ei ole sellest üldse teadlik. Põletiku märgiks kiireneb sete ja tõuseb CRP, kuid veres puudub reumatoidfaktor. Siiski on põhjust tähele panna, et üks inimene st põeb üheaegselt nii psoriaasi kui reumatoidartriiti. Siis võib haige veres olla ka reumatoidfaktor. Liigeste röntgenipiltidel nähakse umbes samasuguseid liigeseuurdeid erosioone nagu reumatoidartriidi puhul.

Liigesepsoriaasile on iseloomulikud sõrmede ja varvaste otsmiste lülivaheliigeste suured kahjustused. RAVI Oluline on nahapsoriaasi õige ravi, sest koos nahalööbe paranemisega paranevad sageli ka liigesed. Päiksevalgus ravib nahapsoriaasi ja ühtlasi leevendab ka liigesevaevusi.

Kerged liigesevalud ei vaja muud kui valuvaigistit. Kui liigesepsoriaas venib pikale, kasutatakse samu liigeseravimeid, mida ka reumatoidartriidi korral.

Liigeseravimid ei ägesta psoriaasi, välja arvatud mõnikord hüdroksüklorokiin Peptiidid liigeste ravis. Metotreksaati on psoriaasi raviks kasutatud tunduvalt kauem kui liigesepõletike raviks. See ravib mitte ainult liigeseid, vaid ka nahapsoriaasi.

Raske nahalööbe korral kasutatakse retinoide ja tsüklosporiini ning need leevendavad ka liigesevaevusi. Turses liigeseid võib ravida kortikosteroidisüstidega ning hävinud liigeseid saab parandada lõikustega Peptiidid liigeste ravis ka reumatoidartriidi puhul. Mõnikord on psoriartriit siiski raske haigus ja võib tuua kaasa liigeste suured kahjustused või lülisamba jäigastumise.

Luu hulk väheneb ja siseehitus laguneb. Selle tagajärjena võib luu hõlpsasti murduda. Luuhõresus on levinum vanainimestel, kellel vähenenud toimetulekuvõimest tingitud kukkumised suurendavad luumurdude ohtu. Luumurrud sagenevad selgesti vanuse kasvades. Kuna üha rohkem inimesi elab kõrge eani, suureneb jätkuvalt hõresusmurdude sagedus. Osteoporoosi on sagedamini naistel kui meestel. Vananedes hakkavad siiski kõigil luud hõrenema.

Kui emal on olnud hõresusmurd, on ka lapsel suurem osteoporoosirisk. Suguhormoonide vähesus suurendab luuhõresuse ohtu. Kindel ohutegur on naistel ka lühike viljakusperiood kuupuhastused algavad hilja ja lõpevad vara. Luude hõrenemist soodustavad ka kõhn kehaehitus, vähene liikumine, D-vitamiini ja kaltsiumi vaegus, suitsetamine, rohke keedusoola kasutamine, imendumishäire soolestikus, reumatoidartriit ja mõned ravimid, näiteks prednisoloon ja epilepsiaravimid.

Vaevused on tingitud luumurdudest. Hõresusmurrud on tavaliselt lülisambas, mille tõttu kehapikkus lüheneb ja selga tekib küür. Kõige raskemaks mureks on siiski reieluukaela murrud, kuna need vajavad peaaegu alati lõikusravi. Eestiski on reieluukaelamurdude sagedus suurenemas. Kui pikkus on lühenenud viis või enam sentimeetrit ja selg on küüru vajunud, on diagnoos peaaegu kindel ilma muude uuringuteta. Luukoe mineraalisisaldust mõõtvaid seadeldisi leidub mõnedes keskhaiglates ja tervisekeskustes.