Valu rassides-ups pohjustel.

Programmitöö peaks tagama kooskõla ühise strateegilise raamistiku ja partnerluslepinguga, Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahelise koordineerimise ning koordineerimise teiste olemasolevate rahastamisvahendite ja Euroopa Investeerimispanga panusega, kui see on asjakohane. Due to the complex and interrelated nature of such challenges, the solutions supported by the ESI Funds should be of an integrated nature, multi-sectoral and multi-dimensional. Nimetatud tõendi dublikaat edastatakse sõjavangide keskagentuurile. Tuleks kindlaks määrata eeltingimused ning kokkuvõtlikud ja täielikud objektiivsed kriteeriumid nende hindamiseks, tagamaks, et liidu toetuse tulemuslikuks ja tõhusaks kasutamiseks oleksid olemas vajalikud eeldused. Peale selle tuleks peatamise puhul võrra arvesse asjaomase liikmesriigi majanduslikku ja sotsiaalset olukorda ning võimalikku üldist mõju, mida ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse ja ülemäärase tasakaalustamatuse menetluse eri etapid liikmesriigi majandusele avaldavad. Selles korras tuleb ette näha asjaomaste poolte apellatsiooniõigus.

Artikkel 48 Üleviimise korral informeeritakse sõjavange ametlikult nende lahkumisest ja teatatakse nende uus postiaadress. Teatada tuleb aegsasti, et sõjavangid jõuaksid pakkida oma asjad ja teavitada sugulasi.

Nad võivad kaasa võtta oma isiklikud asjad ning neile saadetud kirjad ja pakid. Üleviimise huvides võib sellise pagasi kaalu piirata sellega, mida iga vang normaalselt ise kanda jõuab. Igal juhul peab see olema vähemalt kakskümmend viis kilogrammi inimese kohta. Eelmisesse laagrisse saadetud kirjad ja pakid edastatakse sõjavangidele viivitamatult. Laagriülem võtab kokkuleppel sõjavangide esindajaga meetmeid, et transportida vangide kogukonna vara ja pagasit, mida nad ei saa käesoleva artikli teises lõikes sätestatud piirangute tõttu kaasa võtta.

Üleviimise kulud kannab vangis hoidev riik. III jagu.

Ерке Есмахан - Қайда?

Sõjavangide töö Artikkel 49 Arvestades sõjavangide iga, sugu, auastet ja kehalisi võimeid, võib vangis hoidev riik kasutada füüsiliselt vormis sõjavangide tööjõudu, eriti eesmärgiga hoida neid hea füüsilise ja vaimse tervise juures. Allohvitseridest sõjavangidelt võib nõuda üksnes järelevalvetööde tegemist. Need, kellelt seda ei nõuta, võivad paluda muud sobivat tööd, mis tuleb neile võimaluse korral leida. Kui ohvitserid või nendega võrdses seisundis olevad isikud paluvad sobivat tööd, tuleb see neile võimaluse korral leida, kuid valu rassides-ups pohjustel ei või mingil juhul tööle sundida.

Artikkel 50 Lisaks laagri haldamise, ülesseadmise või korrashoiutöödele võib sõjavange sundida tööle üksnes järgmistel aladel: a põllumajandus; b tooraineid tootev või hankiv ning töötlev tööstus, välja arvatud metallurgia- masina- ja keemiatööstus; ühiskondlikud ning ehitustööd, mis ei ole sõjalist laadi ega oma sõjalist otstarvet; c selliste varude transport ja käsitsemine, mis ei ole sõjalist laadi ega oma sõjalist otstarvet; d kaubandustegevus, kunst ja käsitöö; e kodumajandus; f ühiskondlikud tööd, mis ei ole sõjalist laadi ega oma sõjalist otstarvet.

Kui eelpool toodud sätteid rikutakse, võivad sõjavangid kasutada oma kaebeõigust vastavalt artiklile Artikkel 51 Sõjavangidele tuleb tagada sobivad töötingimused, eriti majutamise, toidu, riietuse ja töövahendite suhtes. Tingimused ei või olla halvemad kui need, milles töötavad vangis hoidva riigi kodanikud, kes teevad samalaadset tööd.

Arvestada tuleb ka ilmastikuolusid. Sõjavangide töö kasutamisel tagab vangis hoidev riik, et piirkondades, kus sõjavangid töötavad, rakendatakse töökaitse seadusi ja esmajoones töötajate ohutust käsitlevaid siseriiklikke õigusnorme. Sõjavangid peavad saama neilt nõutavaks tööks vajaliku väljaõppe ja samasugused töökaitsevahendid nagu antakse vangis hoidva riigi kodanikele.

Arvestades artikli 52 sätteid, võib sõjavangide töö ohtlikkus olla samasugune nagu neil tsiviiltöötajatel. Töötingimusi ei või mingil juhul raskendada distsiplinaarmeetmega. Artikkel 52 Ebatervislikul või ohtlikul tööl võib sõjavange rakendada ainult vabatahtlikult. Sõjavange ei või sundida tegema tööd, mida vangis hoidva riigi oma relvajõudude liikmele võib pidada alandavaks.

Miinide ja sarnaste seadmete eemaldamist loetakse ohtlikuks tööks. Artikkel 53 Sõjavangide päevane tööaeg, sealhulgas tööle minekuks ja töölt tulekuks kuluv aeg, ei või olla liiga pikk ega mingil tingimusel pikem kui sama piirkonna tsiviiltöötajatel, kes on vangis hoidva riigi kodanikud ja teevad sama tööd.

Sõjavangidele tuleb tööpäeva keskel lubada vähemalt tunniajaline puhkeaeg. Kui vangis hoidva riigi töötajatele ettenähtud puhkeaeg on pikem, peab see puhkeaeg olema sama pikk. Samuti tuleb sõjavangidele võimaldada iganädalast puhkust pikkusega kakskümmend neli järjestikust tundi, eelistatavalt pühapäeval või sõjavangide päritolumaa puhkepäeval.

Lisaks antakse ühe aasta töötanud sõjavangile kaheksa järjestikuse päeva pikkune puhkus, mille jooksul tuleb talle maksta töötasu. Tööaeg ei või pikeneda valu rassides-ups pohjustel töömeetodite, nagu tükitöö, kasutamise korral.

Artikkel 54 Sõjavangide töötasu määratakse vastavalt käesoleva konventsiooni artiklile Tööõnnetusse või töö ajal või töö tõttu haigestumise korral peavad sõjavangid saama asjakohast ravi. Lisaks peab vangis hoidev riik sellistele sõjavangidele väljastama arstitõendi, mille alusel nad võivad esitada nõude riigile, kellest nad sõltuvad, ning edastama tõendi dublikaadi artiklis ettenähtud sõjavangide keskagentuurile.

Artikkel 55 Sõjavangide sobivust tööks tuleb perioodiliselt vähemalt kord kuus hinnata arstliku läbivaatuse teel. Läbivaatustel tuleb erilist tähelepanu pöörata sõjavangidelt nõutava töö laadile. Kui sõjavang peab ennast töövõimetuks, tuleb ta lubada laagri meditsiinivõimude vastuvõtule. Arstid või kirurgid võivad teha ettepaneku vabastada tööst sõjavangid, kes on nende arvates töövõimetud.

Artikkel 56 Tööüksuste ülesehitus ja juhtimine peab sarnanema sõjavangide laagri omale. Tööüksus jääb sõjavangide laagri kontrolli alla ning selle administratiivseks osaks.

Oma valitsuse juhtimisel vastutavad sõjaväevõimud ja asjaomase laagri ülem käesolevas konventsioonis sätestatu järgimise eest tööüksustes. Laagriülem peab pidama tema laagrile alluvate tööüksuste täpset nimekirja ning edastama selle kaitsva riigi, Rahvusvahelise Punase Risti Komitee ja sõjavangide abistamisega tegelevate muude organisatsioonide esindajatele, kes laagrit külastavad.

Artikkel 57 Sõjavange, kes töötavad eraisikute heaks, ka juhul kui viimased vastutavad nende valvamise ja kaitse eest, ei või kohelda halvemini kui on käesolevas konventsioonis sätestatud. Vangis hoidev riik, sõjaväevõimud ja selliste sõjavangide laagri ülem vastutavad täielikult nende sõjavangide ülalpidamise, hoolitsemise, kohtlemise ja neile töötasu maksmise eest.

Sellistel sõjavangidel on õigus olla ühenduses selle laagri sõjavangide esindajatega, kuhu nad kuuluvad. IV jagu.

Sõjavangide kohtlemise 12. augusti 1949 Genfi (III) konventsioon

Sõjavangide raha Artikkel 58 Sõjategevuse puhkemisel ja kuni asjakohase kokkuleppe sõlmimiseni kaitsva riigiga võib vangis hoidev riik kindlaks määrata maksimaalse rahasumma, mis võib olla sõjavangide valduses sularahas või muus sellises vormis. Seda ületavad rahasummad, mis õiguspäraselt olid nende valduses ja mis neilt ära võeti või kinni peeti, tuleb kanda nende kontole, nagu ka muud nende talletatud summad, ning neid ei või nende nõusolekuta ümber vahetada ühtegi muusse vääringusse.

Kui sõjavangid võivad väljastpoolt laagrit osta teenuseid või tarbeesemeid sularaha eest, maksavad nende eest sõjavangid ise või laagriadministratsioon, kes märgib need võlakohustustena asjaomaste sõjavangide arvetele. Vangis hoidev riik kehtestab selleks eeskirjad.

Tsiviilisikute sõjaaegse kaitse 12. augusti 1949 Genfi (IV) konventsioon

Artikkel 59 Sularaha, mis on sõjavangidelt vastavalt artiklile 18 ära võetud nende vangistamise ajal ja mis on vangis hoidva riigi vääringus, tuleb kanda sõjavangide isiklikele arvetele vastavalt käesoleva jao artikli 64 sätetele. Isiklikule arvele kantakse vangis hoidva riigi vääringus olevad summad, mis on saadud sõjavangilt vangistamise ajal äravõetud muus vääringus olevate summade ümbervahetamise teel.

Artikkel 60 Vangis hoidev riik maksab iga kuu kõigile sõjavangidele palgaavanssi, mille suurus määratakse Folk meditsiin artriidi sormedes summade ümberarvutamise teel vangis hoidva riigi vääringusse: I kategooria: auastmelt seersandist alamalseisvad sõjavangid — kaheksa Šveitsi franki; II kategooria: seersandid ja teised allohvitserid või nendega auastmelt võrdsed sõjavangid — kaksteist Šveitsi franki; III kategooria: auastmelt majorist alamalseisvad ohvitserid või nendega auastmelt võrdsed sõjavangid — viiskümmend Šveitsi franki; IV kategooria: majorid, kolonelleitnandid ja kolonelid või nendega auastmelt võrdsed sõjavangid — kuuskümmend Šveitsi franki; V kategooria: kindralid või nendega auastmelt võrdsed sõjavangid — seitsekümmend viis Šveitsi franki.

Asjaomased konfliktiosalised võivad erikokkuleppega muuta nimetatud kategooriate sõjavangide palgaavansi suurust. Kui esimeses lõikes nimetatud summad on liiga suured, võrreldes vangis hoidva riigi relvajõudude liikmete palkadega või kui see põhjustab vangis hoidvale riigile raskusi, siis kuni eelpool nimetatud summade muutmise erikokkuleppe sõlmimiseni riigiga, kellest sõjavangid sõltuvad, võib vangis hoidev riik toimida järgnevalt: a jätkata esimeses lõikes nimetatud summade märkimist sõjavangide hoiuarvetele; b piirata ajutiselt palgaavansist sõjavangidele isiklikuks kasutamiseks antavat summat mõistlikult, kuid see peab I kategooria sõjavangide puhul olema vähemalt sama suur kui summa, mida vangis hoidev riik maksab oma relvajõudude liikmetele.

Kõigi piirangute põhjused valu rassides-ups pohjustel viivitamatult teatada kaitsvale riigile. Artikkel 61 Vangis hoidev riik peab sõjavangidele lisapalgana väljamaksmiseks vastu võtma summad, mida sõjavangidele saadab riik, kellest nad sõltuvad, tingimusel et sama kategooria sõjavangidele makstavad summad on võrdsed, et neid makstakse kõigile selle kategooria sõjavangidele, kes sellest riigist sõltuvad, ja et need kantakse valu rassides-ups pohjustel võimalusel sõjavangide isiklikule arvele vastavalt artiklile Niisuguse lisapalga maksmine ei vabasta vangis hoidvat riiki ühestki käesolevast konventsioonist tulenevast kohustusest.

Artikkel 62 Vangis hoidev ametkond peab maksma sõjavangidele tööle vastavat õiglast tasu. Palgamäära kinnitab nimetatud ametkond, kuid see peab olema vähemalt veerand Šveitsi franki täistööpäeva eest. Kinnitatud päevapalgamäärast informeerib vangis hoidev riik kaitsva riigi vahendusel sõjavange ja riiki, kellest nad sõltuvad.

Vangis hoidev ametkond peab maksma töötasu ka sõjavangidele, kes on alaliselt määratud täitma ülesandeid või tegema oskustööd, mis on seotud laagri haldamise, ülesseadmise või korrashoiuga, samuti sõjavangidele, kes peavad täitma hingelisi või meditsiinilisi kohustusi oma kaaslaste heaks.

Sõjavangide esindaja ja tema nõuandjate, samuti tema abiliste töötasu makstakse laagrikaupluse kasumifondist. Selle töötasu suuruse määrab sõjavangide esindaja ja selle peab heaks kiitma laagriülem.

Kui sellist fondi ei ole, peab vangis hoidev ametkond maksma nendele sõjavangidele õiglast töötasu. Artikkel 63 Sõjavangid võivad vastu võtta neile isiklikult või kollektiivselt määratud rahasaadetisi.

Meist ajakirjanduses — Varjupaikade MTÜ

Iga sõjavangi käsutuses peab vastavalt järgmisele artiklile olema tema hoiuarve krediitsaldo ulatuses, mille määrab vangis hoidev riik, kes teostab ka nõutavad maksed. Vangis hoidva riigi olulisi finantsmajanduslikke ja rahanduslikke piiranguid arvestades võivad sõjavangid teha makseid välismaal. Sellisel juhul on eelisõigus maksetel, mida tehakse sõjavangist sõltuvatele isikutele. Igal juhul võivad sõjavangid, kui sellega on nõus riik, kellest nad sõltuvad, teha makseid nende omal maal järgmisel viisil: vangis hoidev riik saadab nimetatud riigile kaitsva riigi vahendusel teate kõigi sõjavange puudutavate üksikasjade, maksete saajate ning makstavate summade kohta, mis on väljendatud vangis hoidva riigi vääringus.

1. Vormi haiguste haigus
2. EUR-Lex - R - EUR-Lex

Nimetatud teatele kirjutab alla sõjavang ning selle kinnitab laagriülem oma allkirjaga. Vangis hoidev riik debiteerib sõjavangide hoiuarveid kohase summa võrra ning debiteeritud summad kantakse üle sellele riigile, kellest sõjavangid sõltuvad. Eelnevate sätete kohaldamiseks võib vangis hoidev riik kasutada käesoleva konventsiooni lisas V toodud näidiskorda. Artikkel 64 Vangis hoidev riik peab pidama iga sõjavangi kohta arvet, milles Salv uhendite klopsamisel olema märgitud vähemalt järgmised andmed: 1 Sõjavangile saadetud summad või palgaavansina, töötasuna või muul alusel saadud summad; sõjavangilt ära võetud summad vangis hoidva riigi vääringus, mis on ja summad, mis on temalt ära võetud ja mis on tema palvel ümber vahetatud nimetatud riigi vääringusse.

Artikkel 65 Sõjavangi arvele tehtud kandel peab olema sõjavangi või tema nimel tegutseva sõjavangide esindaja allkiri või initsiaalid. Sõjavangidele tuleb igal ajal võimaldada oma arvega tutvuda ja saada sellest koopiaid. Samuti võivad arveid kontrollida kaitsvate riikide esindajad, kui nad laagrit külastavad. Kui sõjavangid valu rassides-ups pohjustel ühest laagrist teise, viiakse koos nendega üle ka nende isiklikud arved. Ühest vangis hoidvast riigist teise üleviimise korral viiakse koos nendega üle neile kuuluvad summad, mis ei ole vangis hoidva riigi vääringus.

Neile antakse tõendid muude summade kohta, mis jäävad nende arve kreeditisse. Asjaomaseomased konfliktiosalised võivad kokku leppida, et sõjavangide arvetest teavitatakse üksteist kaitsva riigi kaudu ja kindlaksmääratud ajavahemike järel. Artikkel 66 Vangistuse lõppemisel sõjavangi vabastamise või repatrieerimise tõttu peab vangis hoidev riik andma talle selle riigi volitatud ohvitseri allkirjaga aruande, milles on näidatud talle sellel hetkel kuuluv krediitsaldo.

Nimekirjad, milles näidatakse sõjavangide krediitsaldod, saadab vangis hoidev riik kaitsva riigi kaudu valitsusele, kellest sõjavang sõltub.

Tsiviilisikute sõjaaegse kaitse augusti Genfi (IV) konventsioon – Riigi Teataja

Nimekirjades on kõik üksikasjad sõjavangide kohta, kelle vangistus on lõppenud repatrieerimise, vabastamise, põgenemise, surma või muu asjaolu tõttu. Selliste nimekirjade iga lehekülje peab kinnitama vangis hoidva riigi volitatud esindaja.

Käesoleva artikli eelnevaid sätteid võivad konfliktiosalised vastastikuse kokkuleppega muuta. Vangis hoidvalt riigilt saada oleva krediitsaldo klaarimise eest vangistuse lõppemisel vastutab riik, kellest sõjavang sõltub. Artikkel 67 Palgaavansid, mis on sõjavangidele makstud vastavalt artiklile 60, loetakse makstuks riigi nimel, kellest nad sõltuvad.

Sellised palgaavansid, samuti kõik maksed, mida nimetatud riik on teinud vastavalt artikli 63 kolmandale lõigule ja artiklile 68, klaaritakse sõjategevuse lõppemisel asjaomasete riikide vahel. Artikkel 68 Sõjavangi nõue hüvitada töövigastus või muu töövõimetuse tekkimine edastatakse kaitsva riigi kaudu riigile, kellest sõjavang sõltub.

Vastavalt artiklile 54 peab vangis hoidev riik iga juhtumi korral andma asjaomasele sõjavangile teatise, kus on näidatud vigastuse või töövõimetuse laad, selle tekkimise asjaolud ja meditsiinilise või haiglaravi üksikasjad.

Eeltingimuste kohaldatavuse hindamises tuleks võtta arvesse proportsionaalsuse põhimõtet, arvestades vajaduse korral eraldatud toetuse taset. Seda, kas kohaldatavad eeltingimused on täidetud, peaks hindama liikmesriik programmide ettevalmistamise ja vajaduse korral valu rassides-ups pohjustel raames. Komisjon peaks hindama liikmesriikide esitatud teabe ühtsust ja adekvaatsust.

Juhul kui kohaldatavaid eeltingimusi ei ole sätestatud tähtajaks täidetud, peaks komisjonil olema volitus peatada programmi asjaomastele prioriteetidele tehtavad vahemaksed täpselt kindlaksmääratud tingimustel.

The performance framework should be defined for each programme with a view to monitoring progress towards the objectives and targets set for each priority over the course of the - programming period the 'programming period'. In order to ensure that the budget of the Union is not used in a wasteful or inefficient way, where there is evidence that a priority has seriously failed to achieve the milestones that relate only to financial indicators, output indicators and key implementation steps, set out in the performance framework, due to clearly identified valu rassides-ups pohjustel weaknesses previously communicated by the Commission, and the Member State has failed to take the necessary corrective action, the Commission should be able to suspend payments to the programme or, at the end of the programming period, to apply financial corrections.

The application of financial corrections should take into account, with due respect for the principle of proportionality, the absorption level and external factors contributing to the failure.

Financial corrections should not be applied where targets are not achieved because of the impact of socio-economic or environmental factors, significant changes in the economic or environmental conditions in a Member State or because of reasons of force majeure seriously affecting the implementation of the priorities concerned. Result indicators should not be taken into account for the purposes of suspensions or financial corrections.

Tagamaks, et liidu eelarvet ei raisataks ega kasutataks ebatõhusalt kui on selgunud, et mingi prioriteedi puhul on tulemusraamistikus Unistage tolgendus haiget polve vahe-eesmärgid, mis on seotud ainult finantsnäitajate, väljundnäitajate ja rakendamise olulisimate etappidega, jäänud olulisel määral saavutamata ja seda rakendamises kindlaks tehtud puuduste tõttu, millest komisjon on eelnevalt teada andnud ning mille osas liikmesriik ei ole võtnud vajalikke parandusmeetmeid, peaks komisjonil olema õigus programmiga seoses tehtavad maksed peatada või kohaldada programmiperioodi lõpus finantskorrektsioone.

Finantskorrektsioonide valu rassides-ups pohjustel tuleks proportsionaalsuse põhimõtet järgides võtta arvesse raha kasutamise suutlikkust ning väliseid tegureid, millel oli oma osa selles, et eesmärk jäi saavutamata. Finantskorrektsioone ei tohiks kohaldada juhul, kui eesmärgid on jäänud saavutamata sotsiaal-majanduslike või keskkonnategurite mõju, liikmesriigi majandus- või keskkonnatingimuste oluliste muutuste või vääramatu jõu tõttu, mis mõjutavad tõsiselt asjaomaste prioriteetide rakendamist.

Tulemusnäitajaid ei tohiks maksete peatamise ega finantskorrektsioonide kohaldamisel arvesse võtta. Due to their diversity and multi-country character, there should be no performance reserve for programmes under the European territorial cooperation goal. Et Euroopa territoriaalse koostöö programmid on mitmekesised ja hõlmavad mitut riiki, ei tohiks neile tulemusreservi ette näha. Under the first strand Korged liigesed measures linking effectiveness of ESI Funds to sound economic governance, the Commission should be able to request amendments to the Partnership Agreement and to the programmes in order to support the implementation of relevant Council recommendations or to maximise the growth and competitiveness impact of the available ESI Funds where Member States are receiving relevant financial assistance.

Reprogramming should be used only in cases where it could indeed have a direct impact on the correction of the challenges identified in the relevant Council recommendations under the economic governance mechanisms in order to avoid frequent reprogramming which would disrupt fund management predictability.

Under the second strand of measures linking effectiveness of ESI Funds to sound economic governance, where a Member State fails to take effective action in the context of the economic governance process, the Commission should make a proposal to the Council to suspend part or all of the commitments or payments for the programmes of that Member State.

It is necessary to establish different procedures for the suspension of commitments and payments. Nevertheless, in both cases, when making a proposal for a suspension, the Commission should take into account all relevant information and give due consideration to any elements arising from, and opinions expressed through, the structured dialogue with the European Parliament.

The scope and level of a suspension should be proportionate and effective, and respect equality of treatment between Member States. Furthermore, a suspension should take into account the economic and social circumstances of the Member State concerned as well as the possible overall economic impact on a Member State resulting from the different steps of the excessive deficit procedure EDP and excessive imbalances procedure EIP.

Meetmete, mis seovad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tõhususe usaldusväärse majandusjuhtimisega, esimese tegevussuuna raames peaks komisjonil olema õigus nõuda partnerluslepingus ja programmides muudatuste tegemist, millega toetada asjaomaste nõukogu soovituste rakendamist või suurendada kasutada olevate Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide mõju nende liikmesriikide majanduskasvule ja konkurentsivõimele, kes saavad asjaomast rahalist abi.

Ümberjaotamist tuleks kasutada ainult siis, kui sel on tõepoolest otsene mõju majandusjuhtimise mehhanismide raames antud asjaomastes nõukogu soovitustes kindlaks tehtud probleemide lahendamisele, et vältida sagedast ümberjaotamist, mis halvendaks fondi haldamise valu rassides-ups pohjustel. Kui liikmesriik ei võta majanduse juhtimise protsessis tulemuslikke meetmeid, peaks komisjon tegema meetmete, mis seovad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tõhususe usaldusväärse majandusjuhtimisega, teise tegevussuuna raames nõukogule ettepaneku peatada osa selle liikmesriigi programmidele ettenähtud kulukohustustest või maksetest või kõik selle liikmesriigi programmidele ettenähtud kulukohustused või maksed.

Kulukohustuste ja maksete peatamiseks tuleb luua eri menetlused. Kummalgi juhul peaks aga komisjon võtma peatamisettepaneku tegemisel arvesse kogu asjakohast teavet ja kõiki Euroopa Parlamendiga peetavast struktureeritud dialoogist tulenevaid aspekte ja selle kaudu esitatud arvamusi. Peatamise ulatus ja tase peaksid olema proportsionaalsed ja mõjusad ja nende puhul tuleks järgida liikmesriikide võrdse kohtlemise põhimõtet. Peale selle tuleks peatamise puhul võrra arvesse asjaomase liikmesriigi majanduslikku ja sotsiaalset olukorda ning võimalikku üldist mõju, mida ülemäärase eelarvepuudujäägi valu rassides-ups pohjustel ja ülemäärase tasakaalustamatuse menetluse eri etapid liikmesriigi majandusele avaldavad.

Provisions on suspension of all or part of payments and commitments should therefore not apply to the United Kingdom.

Kulukohustuste ja maksete osalist või täielikku peatamist käsitlevaid sätteid ei Haiget oiget liigendust seetõttu Ühendkuningriigi suhtes kohaldada.

The suspensions should be lifted and the funds made available again to the Member State concerned as soon as the Member State takes the necessary action.

Peatamine tuleks tühistada ja vahendid asjaomasele liikmesriigile uuesti kättesaadavaks teha niipea, kui liikmesriik võtab vajalikud meetmed. Programmes should be drawn up by Member States based on procedures that are transparent, in accordance valu rassides-ups pohjustel their institutional and legal framework. Member States and the Commission should cooperate to ensure coordination and consistency of programming arrangements for the ESI Funds.

As the content of programmes is closely interlinked with that of the Partnership Agreement, the programmes should be submitted within three months of the submission of the Partnership Agreement. A deadline of nine months from the date of entry into force of this Regulation should be provided for in relation to the submission of programmes under the European territorial cooperation goal in order to take into account the multi-country character of those programmes.

In particular, a distinction should be made between the core elements of the Partnership Agreement and programmes which should be subject to a Commission decision and other elements which are not covered by the Commission decision and can be amended under the responsibility of the Member State.

Kui okupeeritud territooriumil, kus okupeeritud riigi pädevad asutused ei toimi, rajatakse uusi haiglaid, peavad okupatsioonivõimud vajaduse korral tagama nende tunnustamise vastavalt artiklile Samasugustel asjaoludel peavad okupatsioonivõimud tunnustama ka haiglapersonali ja transpordivahendeid vastavalt artiklitele 20 ja Tervise ja hügieeniga seotud meetmete võtmisel peab okupeeriv riik arvestama okupeeritud territooriumi elanikkonna moraalseid ja eetilisi nõudmisi.

Artikkel 57 Okupeeriv riik võib tsiviilhaiglaid rekvireerida üksnes ajutiselt sõjaväelastest haavatute ja haigete hooldamiseks ja ainult tungiva vajaduse korral, ja ka siis tingimusel, et aegsasti korraldatakse patsientide hooldamine ja ravimine ning tagatakse tsiviilelanikkonna vajadus haiglakohtade järele. Tsiviilhaiglate vahendeid ja varusid ei või rekvireerida seni, kuni neid on vajab tsiviilelanikkond.

Artikkel 58 Okupeeriv riik peab lubama vaimulikel anda hingelist abi oma koguduse liikmetele. Okupeeriv riik peab samuti vastu võtma usulisteks vajadusteks mõeldud raamatute ja esemete saadetised ning soodustama Uhise poletik on haavandid jagamist okupeeritud territooriumil. Artikkel 59 Kui okupeeritud territooriumi kogu elanikkond või osa sellest ei ole varustatud piisavalt, peab okupeeriv riik nõustuma elanikkonna abistamise kavadega ning soodustama nende elluviimist kõigi oma käsutuses olevate vahenditega.

Sellised abistamiskavad, millega võivad tegeleda riigid või erapooletud humanitaarorganisatsioonid, nagu Rahvusvaheline Punase Risti Komitee, seisnevad esmajoones toiduainete, ravimite ja riiete saatmises. Kõik lepingupooled peavad lubama selliste saadetiste vaba läbipääsu ning tagavad nende kaitse. Riigil, kes lubab saadetiste vaba läbipääsu nende teel vastaspoole okupeeritud territooriumile, on siiski õigus saadetisi läbi otsida, määrata nende liikumiseks kindlaid aegu ja marsruute ning nõuda kaitsvalt riigilt piisavaid tagatisi selle kohta, et valu rassides-ups pohjustel saadetisi kasutatakse abivajava elanikkonna abistamiseks, mitte okupeeriva riigi heaks.

Artikkel 60 Abisaadetised ei vabasta okupeerivat riiki ühestki artiklites 55, 56 ja 59 ette nähtud kohustusest. Okupeeriv riik võib kasutada abisaadetisi selleks määratud otstarbel, välja arvatud äärmise vajaduse valu rassides-ups pohjustel, kui see on okupeeritud territooriumi elanikkonna huvides ja sellega nõustub kaitsev riik.

Artikkel 61 Eelmistes artiklites nimetatud abisaadetised jagatakse koostöös kaitsva riigiga ja tema järelevalve all. Okupeeriv riik ja kaitsev riik võivad kokkuleppel selle kohustuse delegeerida neutraalsele riigile, Rahvusvahelisele Punase Risti Komiteele või mõnele muule erapooletule humanitaarorganisatsioonile. Sellised saadetised vabastatakse okupeeritud territooriumil kõigist maksudest, tasudest ja tollilõivudest, välja arvatud juhul, kui need on vajalikud territooriumi majanduse huvides.

Okupeeriv riik peab soodustama nende saadetiste kiiret jagamist. Kõik lepingupooled püüavad lubada selliste saadetiste maksuvaba transiiti ja transporti nende teel okupeeritud territooriumidele.

Artikkel 62 Kui seda ei takista tungivad julgeolekukaalutlused, tuleb kaitstud isikutel okupeeritud territooriumidel lubada vastu võtta neile saadetud isiklikke abisaadetisi. Artikkel 63 Välja arvatud juhul, kui okupeeriv riik rakendab tungivate julgeolekukaalutluste tõttu ajutisi ja erandlikke piiranguid, tuleb järgida järgmisi sätteid: a tunnustatud rahvuslikel Punase Risti Punase Poolkuu, Punase Lõvi ja Päikese seltsidel on õigus tegutseda kooskõlas Punase Risti põhimõtetega, mille on määratlenud Rahvusvahelised Punase Risti konverentsid.

Muudel abistamisorganisatsioonidel lubatakse jätkata nende humanitaartegevust samadel tingimustel; b okupeeriv riik ei või nõuda nende seltside personali või struktuuri muutmist, mis kahjustaks eelpool nimetatud tegevust. Samad põhimõtted kehtivad ka mittesõjaliste eriorganisatsioonide tegevuse ja personali suhtes, mis juba eksisteerivad või mis võidakse luua eesmärgiga tagada tsiviilelanikkonna elutingimused hädavajalike kommunaalteenuste osutamise, abi jagamise ning päästetööde korraldamisega.

Artikkel 64 Okupeeritud territooriumi kriminaalseadused jäävad kehtima, välja arvatud erandjuhtudel, mil okupeeriv riik võib need tühistada või nende kehtivuse peatada, kuna nad ohustavad tema julgeolekut või takistavad käesoleva konventsiooni rakendamist.

Kui seda ei takista eelpool nimetatud kaalutlused või vajadus tagada tõhus õigusemõistmine, peavad okupeeritud territooriumi kohtud jätkama oma tegevust seoses eelpool mainitud seadustes nimetatud kuritegudega. Okupeeriv riik võib siiski nõuda, et okupeeritud territooriumi elanikkond järgiks norme, mis on hädavajalikud, et okupeeriv riik saaks täita oma käesoleva konventsiooni järgseid kohustusi, tagada territooriumi korrapärase valitsemise ning okupeeriva riigi, okupatsioonijõudude ja -administratsiooni liikmete ja nende vara, samuti nende kasutatavate hoonete ja sideliinide julgeoleku.

Artikkel 65 Okupeeriva riigi kehtestatud kriminaalseadused ei jõustu enne, kui need on avaldatud ja neist on teavitatud okupeeritud territooriumi elanikke nende emakeeles. Nimetatud kriminaalseadused ei tohi olla tagasiulatuva jõuga. Artikkel 66 Kui artikli 64 teise lõigu alusel kehtestatud kriminaalseadust on rikutud, võib okupeeriv riik anda süüdistatava üle oma õiguspäraselt loodud ja mittepoliitilistele sõjaväekohtutele tingimusel, et nimetatud kohtud peavad istungeid okupeeritud territooriumil.

Apellatsioonikohtud peavad eelistatavalt pidama istungeid okupeeritud territooriumil. Artikkel 67 Kohtud kohaldavad üksnes neid seadusesätteid, mis kehtisid enne kuriteo toimepanemist ja mis on kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega, valu rassides-ups pohjustel põhimõttega, et karistuse raskus peab vastama kuriteo raskusele.

EUR-Lex Access to European Union law

Kohtud peavad arvestama asjaolu, et süüdistatav ei ole okupeeriva riigi kodanik. Artikkel 68 Kui kaitstud isik paneb toime kuriteo, mille ainus eesmärk oli okupeerivale riigile kahju tekitada, kuid mis ei kujuta endast rünnet okupatsioonijõudude või -administratsiooni liikme elu või tervise vastu ega põhjusta ühiskonnale suurt ohtu ega kahjusta raskelt okupatsioonijõudude või -administratsiooni vara või nende kasutatavaid ehitisi, võib sellist isikut karistada interneerimise või tavalise vangistusega, eeldusel et interneerimise või vanglakaristuse kestus vastab toimepandud kuriteo raskusele.

Selliste kuritegude eest ei või kaitstud isikutele mõista muid vabadusekaotuslikke karistusi peale interneerimise ja vangistuse. Käesoleva konventsiooni artiklis 66 nimetatud kohtud võivad omal valikul muuta vanglakaristuse sama kestusega interneerimiseks. Kriminaalseadused, mille okupeeriva riik on kehtestanud vastavalt artiklitele 64 ja 65, võivad kaitstud isikutele mõistetava karistusena ette näha surmanuhtluse ainult juhul, kui isikud on süüdi spionaažis, okupeeriva riigi sõjaliste rajatiste vastu suunatud rasketes sabotaažiaktides või tahtlikes kuritegudes, mis on põhjustanud ühe või mitme isiku surma, eeldusel et need kuriteod on karistatavad surmanuhtlusega seaduse alusel, mis kehtis okupeeritud territooriumil enne okupatsiooni.

Kaitstud Slovakkia Juhtimine ei või mõista surmanuhtlust, kui kohus ei ole eriliselt arvestanud asjaolu, et kuna süüdistatav valu rassides-ups pohjustel ole okupeeriva riigi kodanik, ei ole ta kohustatud olema riigitruu.

Ühelgi juhul ei või surmanuhtlust mõista kaitstud isikule, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistkümneaastane. Artikkel 69 Kõigil juhtudel tuleb kaitstud isikule mõistetud vanglakaristusest maha arvata aeg, mil kuriteos süüdistatav kaitstud isik oli vahi all enne kohut või karistuse kandmise algust.

Artikkel 70 Okupeeriv riik ei või kaitstud isikuid arreteerida, kohtu alla anda ega süüdi mõista enne okupatsiooni või selle ajutisel vaheajal toimepandud tegude või väljendatud seisukohtade eest, välja arvatud sõjaseaduste ja -tavade rikkumised. Okupeeriva riigi kodanikke, kes enne sõjategevuse algust otsisid põgenikena varjupaika okupeeritud riigi territooriumil, ei või arreteerida, kohtu alla anda, süüdi mõista ega okupeeritud territooriumilt välja saata, välja arvatud pärast sõjategevuse algust toimepandud kuritegude eest või enne sõjategevuse algust toimepandud üldiste valu rassides-ups pohjustel rikkumiste eest, mis okupeeritud riigi seaduste kohaselt oleksid andnud aluse isiku väljaandmiseks rahu ajal.

Artikkel 71 Okupeeriva riigi pädevad kohtud ei või mõista ühtegi karistust, millele ei ole eelnenud tavapärases korras toimunud kohtupidamist. Süüdistatavaid isikuid, kelle okupeeriv riik on andnud kohtu alla, tuleb koheselt kirjalikult ja neile arusaadavas keeles teavitada neile esitatava süüdistuse üksikasjadest ning nende asi esitatakse kohtule võimalikult kiiresti. Kõigist okupeeriva riigi algatatud kriminaalasjadest kaitstud isikute vastu, milles esitatav süüdistus võib kaasa tuua surmanuhtluse või kaheaastase või pikema vanglakaristuse, tuleb teavitada kaitsvat riiki.

Kaitsval riigil on igal Ola liigese artriidi ravi õigus saada informatsiooni nende kriminaalasjade seisu kohta.

Peale selle tuleb kaitsva riigi nõudmise korral talle esitada kõik üksikasjad nende kriminaalasjade ja ka teiste menetluste kohta, mille okupeeriv riik on algatanud kaitstud isikute vastu. Käesoleva artikli teises lõigus nimetatud teade kaitsvale riigile tuleb saata viivitamatult ja peab igal juhul jõudma kaitsva riigini kolm nädalat enne kohtuasja esmakordse arutamise päeva.

Kui asja arutamise algul esitatakse tõendid, et käesoleva artikli sätteid ei ole täielikult täidetud, ei või asja arutamist jätkata. Teade peab sisaldama järgmisi andmeid: a süüdistava isikukirjeldus; c süüdistuse või süüdistuste üksikasjad koos viitega kriminaalseaduste sätetele, mille alusel süüdistus esitatakse ; d asja arutava kohtu nimi; e esimese kohtuistungi toimumise koht ja kuupäev. Artikkel 72 Süüdistatavatel isikutel on õigus esitada oma kaitseks vajalikke tõendeid, esmajoones kutsuda tunnistajaid.

Neil on õigus kasutada enda valitud kvalifitseeritud advokaadi või õigusnõuniku abi, kes peab saama neid vabalt külastada ning kasutada kaitse ettevalmistamiseks vajalikke vahendeid. Kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, võib kaitsja määrata kaitsev riik.

Kui süüdistatavale on esitatud raske süüdistus ning kaitsev riik ei toimi, peab süüdistatava nõusolekul leidma kaitsja okupeeriv riik. Süüdistatavaid isikuid peab nii kohtueelse uurimise kui ka kohtuliku arutamise ajal abistama tõlk, välja arvatud juhul, kui süüdistatavad tõlgi teenetest vabatahtlikult loobuvad. Neil on alati õigus nõuda valu rassides-ups pohjustel taandamist ning tema asendamist.

Artikkel 73 Süüdimõistetud isik võib kasutada kohtu rakendatavate seadustega ettenähtud apellatsiooniõigust. Teda tuleb täielikult teavitada apellatsiooni või kaebuse esitamise õigusest ning selle teostamise tähtaegadest. Käesoleva jao kriminaalmenetlust käsitlevaid sätteid tuleb kohaldada ka apellatsiooni puhul, niivõrd kui seda saab teha. Kui seadused, mida kohus rakendab, ei näe apellatsiooni ette, on süüdimõistetul õigus esitada kohtuotsuse ja mõistetud karistuse peale kaebus okupeeriva riigi pädevale organile.