Haiget liigesed, mida sa ei saa suua

Kaitse end traumade eest Kaitsmed on sportimisel omal kohal, kui on otsene oht traumaks. Liikumine peab olema eelkõige nauditav ning andma positiivset energiat.

Osteoartroos — haigus, mis on sama vana kui inimkond Ardo Kaljuvee Internet Artriit on Ameerikas peamine valu ja invaliidsuse põhjustaja ning osteoartroos OA ülekaalukalt selle haiguse levinuim vorm. Haigus saab alguse liigesekõhrel, siledal ja libiseval koel, mis katab liigeseid moodustavaid luuotsi. Terve kõhr tagab liigese libeda ja valutu liikumise, kuid OA puhul tekivad keemilised ja ehituslikud muutused, mis viivad kõhre järkjärgulise kulumiseni.

OA tekkepõhjused pole lõpuni teada, kuid teadlased on teinud kindlaks haigestumise riski suurendavad tegurid. Tähtsaim neist on vananemine.

Sellele lisandub, kui perekonnas on OA-d varem esinenud, ning rasvumine, biomehaanilised hälbed, mis suurendavad rõhku liigesepindadele, ja tõsised vigastused ning teatud korduvad liigutused: sagedane põlve painutamine ja tõstmine.

Kehv toitumine võib samuti mängida oma osa. OA-d saab diagnoosida röntgeniülesvõtetega, mis näitavad tüüpilist liigeseruumi kitsenemist mida sa ei saa suua hävinemise tagajärjel. Suureneb luude tihedus liigesepindade läheduses skleroos ja moodustuvad luukasvised ehk luu-uudismoodustised ostefüüdid. Mõningatel juhtudel tuleb OA-d jäljendavate juhtude välistamiseks teha vere ja liigesevedeliku uuringud. Vahel, näiteks lülisamba OA puhul, on vaja kasutada rohkem arenenud diagnostilisi kuvamismeetodeid, nt MRI-d magnetic resonance imaging — magnetresonantskuvamine.

Enamik inimesi võib tüüpiliste sümptomite järgi endal ise OA diagnoosida. Paljud saavad ennast ka ise ravida dieedi, harjutuste ja käsimüügiravimitega. Järgnevalt mõned asjad, mida peaksite OA kohta teadma.

Asukoht Kuigi OA võib kahjustada mis tahes liigest, on mõned neist haavatavamad kui teised. Kõige sagedasem märklaud on sõrmed. Luukasvised sõrmede lõpp- ja keskmistes liigestes tekitavad iseloomulikku paistetust, mida kutsutakse Heberdeni ja Bouchardi sõlmedeks.

Ka põlve- ja puusaliigeste OA on väga levinud — need haiget liigesed põhjustavad kõige sagedamini suurt valu ja invaliidust. Väga tülikaks võib osutuda see, kui haigusest on haaratud alaselg ja kael. Labajalal esineb OA sagedamini suure varba põhiliigesel.

Nendest kuuest ainest aga loobu! Liikumine on iga inimese jaoks loomulik, liikuma peab igal juhul, ükskõik kui haige inimene on. Liigese puhul on väga tähtis säilitada liikuvuse amplituud — mida rohkem liiges liigub, kas või passiivselt, seda parem.

Osteoartroosil on oma meeliskohad, muid liigeseid tabab haigus harva. Kui vigastusi põhjusena mitte arvestada, on haigus küünar- õla- hüppe- ja randmeliigestes ebatavaline. Sõrmenukid, välja arvatud pöial, on tavaliselt terved.

Haigusnähud Nimekirjas on esikohal valu, mis on küllaltki kapriisse loomuga. Mõned inimesed kannatavad suure valu käes isegi enne, kui OA-muutused on näha röntgeniülesvõtetel. Vastupidine olukord on samuti tavaline: mõned patsiendid tunnevad vähe või ei tunne üldse vaevusi, olgugi et nende röntgeniülesvõtetelt paistvad muutused on iseloomulikud kaugele arenenud OA-le.

Valu tugevust ei saa täpselt ennustada, sest selle põhjused pole lõpuni selged.

Et kõhres endas närvilõpmed puuduvad, peab valu lähtuma luudest või lihastest, kõõlustest ja sidemetest, mis liigest ümbritsevad. Nagu haigus ise, areneb ka valu vähehaaval.

Osteoartroos – haigus, mis on sama vana kui inimkond

See võib jääda mõõdukaks või kasvada nii tugevaks, et haige kaotab tegutsemisvõime. Enamikul juhtudel suureneb valu füüsilise aktiivsuse puhul ja leeveneb puhkamise ajal. Kaugele arenenud OA korral võib valu muutuda nii tugevaks ja pidevaks, et segab isegi und.

Teine sümptom on jäikus. Hommikune liigesejäikus on tavaline, kuid enamasti taandub see 20 minutiga. Jäikus pärast puhkamist raskus liikuma hakkamisel, stardipiiratus on samuti lühiajaline, kuid kaugele arenenud OA-ga haigeid võib liigeste jäikus ja krudisemine saata kogu päeva.

Valusate liigestega inimesed kalduvad olema mitteaktiivsed. Väheliikuva eluviisiga OA-haigetele on iseloomulik liigesejäikus ning seetõttu hoiduvad nad ka edaspidi liikumast.

See viib omakorda kolmanda sümptomini — lihasenõrkuseni. Tekib nõiaring, invaliidsust põhjustav ahel, mille võivad katkestada asjakohased harjutused. Tõepoolest, liikumine ja ravikehakultuur on OA ravis tähtsal kohal.

8 levinud ja jaburat müüti toitumise ning trenni kohta

Üldine ravi OA on krooniline haigus. Sellest pole kunagi paranetud ning täpset meetodit haiguse arengu aeglustamiseks ei ole. Vaatamata sellele võib ravi leevendada vaevusi ja säilitada liikumisvõime.