Kuidas vigastada liigesi

Tihtipeale arvatakse, et ACL vigastuste puhul on vaja operatsioon teha koheselt. Riskifaktorid ei ole aluseks, et määrata, kas inimene saab harrastada teatud spordialasid või mitte.

Kui konservatiivse raviperioodi lõpuks ei ole tulemus rahuldav, see tähendab, et inimene tunneb ikkagi, et põlv on ebastabiilne ning ei võimalda vajalikke tegevusi siis juhul kui ortopeed näeb, et operatiivne ravi on vajalik, siis tehakse ACL rekonstruktsioon. Ravi valides lähtutakse erinevatest faktoritest: Vanus Kahjuks oleme viimasel ajal üha rohkem näinud, et noorematel sportlastel esineb ACL vigastusi.

Tennisevigastuste käsiraamat annab ülevaate, miks ja kuidas sa võid ennast vigastada

Sellisel juhul tavaliselt on esmane ravi konservatiivne, ning oodatakse kuni laps on jõudnud skeletaalselt täiskasvanuikka ca aastane.

Kui on märgatav vajadus operatsiooni järele tehakse see siis, kui noore inimese kasv on seisma jäänud, et minimeerida riski kahjustada kasvuplaate, ACL doonorkoe kvaliteet on tugevam ning uue ACL-I mõõdud on vastavad täiskasvanule, mis tähendab, et see peab paremini vastu.

Uuringud on näidanudet inimesed vanemad kui 28 eluaastat saavad ka tihtipeale väga hästi hakkama ilma ACL-I olemasoluta! See tähendab muidugi hoolikat treeningut ning tööd füsioterapeudiga, kuid üldjuhul saavad harrastaja tasemel vahel isegi professionaalselt spordiga jätkata ning ei tunne mingit puudujääki.

Käte ja jalgade anatoomia

Sportlik taust Professionaalsete sportlaste puhul otsustatakse tavaliselt operatsiooni kasuks, kuna nende füüsiline võimekus on nii kõrgele tasemele viidud, et ilma ACL sidemeta ei ole sportlane võimeline eelnevale tasemele tagasi jõudma. Küll aga kui inimene ei ole kõrgetasemeline sportlane ja on valmis tegema taastusravi umbes kuud ning muutma vajadusel oma harrastusspordialasid, siis võib taastuda edukalt ka operatsioonita.

Eelnevate ACL vigastuste olemasolu Üldiselt opereeritakse ühte põlve maksimaalselt 2 korda, kui grafti on suudetud juba kahel korral ära lõhkuda, siis on tõenäoline, et ka kolmas ei pea vastu. Teisalt on põlve juba nii mitmel korral lõigatud, et ortopeedi töö muutub iga korduvlõikusega aina keerukamaks, mis tähendab, et operatsiooni lõpptulemus ei pruugi enam riski õigustada.

Kudede kvaliteet Operatsioonist räägime lähemalt natukene hiljem, kuid ACL-I asendamiseks kasutatakse inimese enda sidemeid või kõõluseid. Mõiste “lahtine vigastus“ tähendab selliseid labakäe ja sõrmede piirkonna vigastusi, millega kaasneb naha terviklikkuse katkemine ehk haav.

Kas sinu õlavalu põhjuseks võib olla õla pitsumissündroom?

Labakäe ja sõrmede piirkonnas võib olla järgmisi vigastusi: kõõluste rebendid, luude murrud, sõrmede nihestused, närvi – ja veresoonte vigastused ja amputatsioonid.

Viimased võivad olla kas osalised või täielikud. Kuidas tekib vigastus?

Nende ühendusi nimetatakse koljuõmblusteks. Neid nimetatakse ka pidevühendusteks ehk sideliidusteks.

Labakäsi ja sõrmed on kõige sagedamini vigastatav piirkond üldse. Vigastused tekivad enamasti sae, kirve või noaga töötamisel, ka klaasikildude või konservikarbi kaanega vigastamise korral, samuti tööstuses erinevate mehhanismide vahele jäädes.

Põlvevigastused ja nende ravi

Samuti võib vigastus tekkida muljumise tagajärjel. Vigastused võivad tekkida nii töö- kui olmetingimustes, ka sihiliku traumana. Ägedad vigastused esinevad rohkem kontakt-spordialadel — jalgpall, jäähoki, poks jt.

Kroonilised vigastused, neid nimetatakse ka ülekoormusvigastuseks, tekivad pikema aja jooksul. Liigesesidemete venitus või rebestus põhjustab paistetust ja valu, kõige sagedamini juhtub seda hüppeliigesega.

4 harjutust mida sa peaksid kõhulihastele tegema

Liigesevigastuse korral nihkuvad luuotsad teineteisest eemale nihestus. Vigastatud liiges paistetab üles, on valulik ning seda ei saa liigutada. Liigesed hoiavad koos üksikuid luid ja võimaldavad neid liigutada: keraliiges reie pea ja õla juures plokkliiges küünarliiges, põlveliiges.

Tutvustame Tennisnetis lühidalt mõnda raamatu peatükki ja esimeses loos pöörame tähelepanu vigastuste üldisele jaotusele. Tegemist on ülevaatelise peatükiga, aga juba siin on ka tennisistil ja tenniseharrastajal mõndagi kõrva taha panna.

Kui rääkida sportlastest või üldiselt aktiivsema eluviisiga inimestest, täpsustaksin hea meelega seda liigitust ning kasutaksin pigem sõnu trauma ja ülekoormus. Viimane tekib liigse koormuse, ebapiisava taastuse või vale tehnika tagajärjel.

Tennisevigastuste käsiraamat annab ülevaate, miks ja kuidas sa võid ennast vigastada – lovl.ee

Traumaatiliste vigastuste tekkeks on vaja sundida põlve mingi välise jõu abiga liikuma suunda, kuhu see liikuma ei peaks tuletame meelde, et põlv on sisuliselt hing. Põlve puhul on üsna laialt levinud sidemevigastused.

• Õlaliiges on kompleksne süsteem, mis omab inimkehas liigestest kõige suuremat liikumisulatust.
• ACL vigastused – kuidas neid ära tunda ja kuidas seda ravitakse ? - Reakt Füsioteraapia
• Asukoha ravi sailitab 1-2 kraadi

Külgsidemete MCL ja LCL vigastused tekivad, kui sundida põlv mingi välise jõu abil liikuma külgsuunas nt sõidab keegi pallimängus külje pealt sisse. Eesmise ristatisideme ACL vigastuse tüüpmehhanismiks on järsk pidurdus, tagumise ristatisideme PCL puhul aga löök suunaga eest taha vastu sääreluu ülemist osa.

Küll aga aitab riskifaktorite teadvustamine pöörata tähelepanu elementidele oma treeningus, mis on prioriteetsemad, et riski minimeerida. Professionaalsel tasemel sporti harrastavate naiste risk ACL rebendi tekkeks on 3x kõrgem kui see on meeste puhul. Täpseid põhjuseid soolisele erisusele ei ole kindlaks tehtud, kuid arvatakse, et selle põhjustajaks võib olla naiste anatoomilised iseärasused nagu laiemad puusad, suurem põlvede nurk sissepoole, halvem mehaaniline kontroll hüppamisel ja madalam lihaste jõudlus. See tähendab, et spordi spetsiifilises treeningus ning jõutreeningus tuleks rõhuda reie esiste, taguste ja tuharalihastele, põlve kontrolli soodustavatele ülesannetele ning pidevalt rõhutada head tehnikat hüppamisel, maandumisel ja jõutreeningul. Biomehaanika roll ACL vigastuste tekkes Näide hea ja halva kontrolliga maandumismehaanikast.

Samuti võivad ristatisidemete rebendeid põhjustada järsud suunamuutmised, pöördliigutused või ülesirutus põlvest. Kahjuks ei saa sportides alati vigastusi vältida.

Haigused ja seisundid

I tase: side on venitatud ja valulik, kuid kiud ei ole rebenenud ja liiges on stabiilne. II tase: kiudude osaline rebend, kerge ebastabiilsus liigeses.

III tase: sideme kiud on täielikult rebenenud, põlv on ebastabiilne. Meniskivigastuse tekkemehhanismiks on pöördsuunalised jõud, mis on suunatud põlvele, kui põlv on painutatud. Seda tuleb tihti ette vabavõitlusaladel, kus esineb heiteid.