Valus liigesed parast istekohta

Selle haigusega satub organismi spetsiifiline nakkus, mis võib kahjustada liigeseid sarnaselt süsteemsete sidekoehaigustega. Passiivse elustiiliga inimestel tekivad probleemid siis, kui tuleb äkki rohkem liikuda, näiteks võetakse ette pikem rattasõit või matk. Geenide osa võib olla umbes 60 protsenti, ja vanemaid ei saa me valida. Kahe-kolme päevaga peaks olema näha, kas valu taandub. Valusat liigest ei maksa üle koormata, kuid seda ei tohi hoida ka liikumatult.

Kõige sagedamad sümptomid: Turse, valu ja jäikus liigestes Liigesed suurenevad ja muutuvad sõlmelisteks Liikumisel on liigestes kuulda naksumist ja kriginat Liigeste liikuvus väheneb Kahjustunud piirkonda ümbritsevad lihased nõrgenevad ja nende mõõtmed vähenevad Luude hõõrdumise tõttu moodustuvad luukasvised kannused Põlveliigeste osteoartroosi korral on neis tunda nõrkust, inimesel on raske jalgu põlvedest kõverdada.

Tavaliselt kahjustab osteoartroos mõlemat põlveliigest.

Osteoartroos on kõige sagedasem liigesehaigus. Lugege, mis seda esile kutsub ja kuidas leevendada valu. Mis on osteoartroos? Osteoartroos on kõige sagedasem liigesehaigus, seda põevad miljonid inimesed kogu maailmas. Osteoartroos võib ilmneda erinevalt: mõnel tekib perioodiliselt kerge valu ja jäikus liigestes, teistel põhjustab haigus invaliidsust.

Erandiks on juhud, kui haigus tekkis ühe põlve trauma või haigestumise tõttu. Sõrmede osteoartroosi korral kasvavad liigeste servadele sageli luulised kannused, mille tulemusena liigesed puituvad, tursuvad, valutavad ja punetavad.

Inimesel on valus trükkida või mängida klaverit. Tavaliselt kahjustuvad pöidla, nimetissõrme ja keskmise sõrme põhiliigesed. Ülemäärane kehakaal suurendab koormust liigestele eriti põlvedelemille tulemusena kulub kõhrkude kiiremini.

Just seetõttu on rasvunud naistel neli korda suurem risk osteoartroosi tekkeks kui normaalse kaaluga naistel, meestel — viis korda. Ülemäärane kehamass suurendab osteoartroosi tekkimise riski kõigis liigestes, isegi sõrmeliigestes. Naistel tekib osteoartroos sagedamini kui meestel, eriti pärast Vanusega suureneb haiguse tekkimise risk.

Liigeste traumad. Traumad nii spordi- kui ka olmetraumad suurendavad osteoartroosi tekkimise riski, isegi kui need on saadud paljude aastate eest.

Osteoartroosi tekkimise risk suureneb liigestele mõjuva pideva liigse koormuse korral. Laste liigesed on palju koormustundlikumad ja eriti kiire kasvu perioodil tekib neil märksa kergemini ülekoormusvigastus kui täiskasvanud inimestel.

Vanemad inimesed on traumadele vastuvõtlikumad ning ülekoormusvigastused kipuvad neil kergemini tekkima. Noored taastuvad ülekoormusest kiiremini: noor inimene jookseb 10 kilomeetrit ning võib homme uuesti joosta, aga vanema inimese liigesed ja organism tervikuna vajavad taastumiseks pikemat aega. Liigesed võivad valutada ja paiste minna, aga ka lihtsalt ragiseda. Liigeste ragisemise kohta on erinevaid teooriaid, alates sellest, et liigeses on väikesed õhumullid, mis raginaga lõhkevad, kuni selleni, et kõhre teatud segmendid pehmenevad. Ragin võib olla märk ka sellest, et tõsisemad vaevused on ees.

Kui lapsel hakkavad liigesed valutama, on see märk valest koormusest. Ülekaal ja passiivne elustiil. Passiivse elustiiliga inimestel tekivad probleemid siis, kui tuleb äkki rohkem liikuda, näiteks võetakse ette pikem rattasõit või matk.

Nende tugiliikumisstruktuur pole pingutuseks valmis.

On ka inimesi, kes keskealisena otsustavad hakata tõsisemalt spordiga tegelema ja tihti näeb see välja nii, et kevadel alustatakse jooksmist plaaniga sügisel maratonil osaleda.

Nii käitudes on ülekoormusvigastuse oht väga suur. Kuidas vältida? Vali sobiv sportlik tegevus. Kui oled ülekaaluline, ära mine jooksma ega palli mängima korvpall, võrkpall jne. Liigeste seisukohalt on parimad alad sellised, kus ei ole tegemist hüpete ega järskude pööretega, vaid toimub dünaamiline liikumine — näiteks ujumine, sõudmine, rattasõit, kõndimine.

Treeninguplaani koostamisel tuleb arvesse võtta ka muud igapäevast liikumist. Igasse päeva peaks mahtuma vähemalt tund füüsilist aktiivsust. Arvesse ei lähe mitte ainult tund trennisaalis, vaid kogu päevane liikumine — olgu selleks siis jala poodiminek, aiatööd või muruniitmine. Liigu ja treeni mitmekülgselt.

Kui täna käisid jooksmas, siis homme mine rattaga sõitma. Kui liigesed annavad tunda, võta sügisest kevadeni D-vitamiini. Ka keskealistel ja noortel on liigestega probleeme, kuid need lähevad enamasti ise üle.

Tavaliselt on need põhjustatud liikumise või tööga seotud ülekoormusest. Enamjaolt vaevused kaovad, kui vähendada koormust ehk parandada liikumise tehnikat, muuta treeningute sagedust või töö ergonoomikat. Kõige levinum liigesehaigus ehk osteoartriit tekib Naksuvaid liigeseid põhjustab liigesehaigus Müüt.

Kas selles on süüdi liigesehaigus? Kodutohter Liigeste ja lihasvalu esineb igas eas ning erinevatel põhjustel Shutterstock Liigeseprobleemid võivad kimbutada igas vanuses. Põletikulised, reumalaadsed liigesehaigused võivad märku anda juba lapseeas. Liigesevaevused on elatanud inimeste probleem Müüt.

Ka normaalne, terve liiges võib naksuda ja selle kohta on erinevaid teooriaid. Üks nendest väidab, et naksumist tekitab rõhu vaheldumine. Põhimõtteliselt on liiges suletud õhukindel õõnsus, ja kui seda venitada, tekib sinna ruumi.

• Николь с восхищением обнаружила, что у всех за завтраком было легкое и приятное настроение.
• Еды должно было хватить на пять дней или даже на шесть, если экономить.

See ruum täitub organismis olevate gaasidega, näiteks lämmastikuga. Liigeseõõnsuses tekib rõhu vaheldumine, mis põhjustab naksumist.

Saada lugu

Kui aga naksumisega kaasneb nädalaid kestev valu ja paistetus, tuleb pöörduda arsti poole, sest tegu võib olla meniskikahjustusega. Pikalt kestnud meniskikahjustus võib tekitada kraapivat häält.

Paistes liigest tuleb kohe näidata arstile Nii ja naa. Paistes liigese pärast ei pea kohe valvearsti juurde tormama.