Haiget turse liigesed,

Rahvusvaheliselt on kokku lepitud, et luutiheduse vähenemine 2,5 standardhälvet alla noorte täiskasvanute keskmise tähendab naistel osteoporoosi standardhälve e standarddeviatsioon SD on statistika mõiste. Sagedamini on reumatoidartriit siiski pikaajaline, isegi aastakümneid kestev haigus. Ülikute podagra on tuttav ajaloost, kuna mõned riigimehed, kirikuvürstid ja teised kõrgesse ametisse tõusnud mehed hankisid endale podagra külluslike elukommetega. Tegu võib olla harjumatu liikumise ja liigutusega, ülekoormuse või traumaga, kuid tunda võib anda ka vana vigastus, mis jahedate ja niiskevõitu ilmadega on endast märku hakanud andma. Kui liigesed väga valutavad, võtab ka valuvaigistit.

Aga et liigesed toona otseselt ei valutanud, ei läinud ta ka arsti juurde. Tallinnasse ülikooli minnes jäi ta aga teise kursuse talvel grippi. Ta andis ülikooli kõrvalt ka klaveriõpetuse eratunde. Tütarlaps oli juba tervenemas. Loengutest ta veel osa ei võtnud, aga tunde otsustas siiski andma minna. Sel korral tuli lumes sumbata ja siis ta külmetas.

Järgmisel ööl ärkas Elise üles selle peale, et ta kätes oli seletamatult suur valu. Ta ei osanud sellele mitte mingisugust põhjendust leida, sest polnud kukkunud ega käsi ära löönud. Ta läks arsti juurde ja analüüsid näitasid liigestes põletikku. Toona polnud veel liigeste deformeerumist, see tuli hiljem ja salamisi. Alguses oli ta oma haiguse tõttu lausa haiglas, siis sanatooriumis. Paranemine nõudis aega, mistõttu võttis ülikoolist aastaks akadeemilise puhkuse.

Ära jäi ka praktika välismaal ning loobuda tuli klaveritundide andmisest, sest ühel hetkel ei kuulanud alguses vasak, hiljem ka parem käsi enam hästi sõna.

Pärast lõpetamist asus ta tööle õpetajana ning on ka raamatukogus töötanud. Ka praegu käib ta poole kohaga tööl. Eks inimene kohaneb. Aga kartuleid ta ei koori — seda teeb abikaasa. Talvel külmaga jäävad liigesed kangeks ja siis võib juhtuda, et on raskusi nööpimisega või võtmega ukse lahti keeramisel.

Liigeste moondumine reumatoid­artriidi puhul ei teki kohe, vaid ajapikku.

Ravivõimalused on nende aastakümnete jooksul oluliselt paranenud. Varem tuli tablette rohkem võtta ja erinevaid. Rohud olid aga happelised ja hakkasid mao peale. Nüüd võtab ta ühe tableti ja sedagi korra päevas. Kui liigesed väga valutavad, võtab ka valuvaigistit.

Podagrahoog võib olla väga äge, kuid enamasti on see üsna kergekujuline. On iseloomulik, et hoog algab järsku ja vaid ühest liigesest. Esimesed hood paranevad täiesti ära. Ilma ravita võib podagra levida mitmesse liigesesse ja lõpuks põhjustada paljude liigeste raske kahjustuse ning invaliidsuse. Ravimata podagra kahjustab ka neerusid. Diagnoosi kinnitamiseks võetakse liigesevedelikust nõelaga proov, milles mikroskoobiga nähakse uraadikristalle. RAVI Äkilise podagrahoo raviks on liigese puhkus, jääkott ja valuvaigisti.

Kõige tõhusam podagrahoo ravi on liigesesse süstitud steroidhormoon.

Enamlevinud luu- ja liigesehaigused

Kui oled haigestunud podagrasse, on Sul põhjust juba esimese podagrahoo järel hakata pidama podagradieeti. Selles on kõige olulisem vältida toiduaineid, millest tekib kusihape. Umbes pooltele kõigist podagrahaigetest piisab dieedist, ilma et oleks vaja võtta ravimeid.

Kui tarvitate diureetikume või diabeediravimeid, paraneb podagra vähehaaval ka ilma muu ravita, kui on võimalik neid ravimeid teistega asendada. Kui dieedist raviks ei piisa või Sa ei soovi dieeti pidada, määratakse Sulle pärast kolmandat podagrahoogu ravimid, mis vähendavad vere kusihappesisaldust. Allopurinool on väga tõhus.

Seda kasutatakse umbes aasta jooksul iga päev, seejärel võib proovida dieeti ilma ravimiteta. Paljudele on püsiraviks küllaldane üks tablett nädalas või lühiaegne ravikuur suurema söömingu puhul.

Probenetsiid viib kusihappe verest ja kehast kusega välja.

dr Goar Kuldsaar - Inimese papilloomviirus

See on hea ravim, kuid ravi alguses tuleb iga päev kasutada söögisoodat 1 teelusikatäis 4 korda päevas umbes paari nädala jooksul, et liigne uraat ei sadeneks neerukivideks. Raskusi võib tekkida, kui ravimid põhjustavad kõrvaltoimeid ja neid ei saa kasutada. Rohkesti puriine sisaldavad ja ainult vähehaaval söödavad toiduained: kala; liha; oad, herned, soja, spargel, seened.

Muud ohtlikud ained: kõik alkohoolsed joogid, eriti õlu; atsetüülsalitsüülhapet aspiriini sisaldavad palaviku- jt ravimid. Sellesse haigestub igal aastal umbes poolsada täiskasvanut Eestis. Kõige sagedamini haigestuvad 60—aastased naised ja kõige harvem noored mehed.

See ei ole pärilik haigus, kuid kalduvus haigestuda on kergelt pärilik. Teised reumatoidartriiti soodustavad tegurid on eelnenud sünnitus, nakkused ja võimalik, et ka liigeste vigastused. Reumatoidartriidi põhjust ei teata, kuid seda loetakse autoimmuunseks põletikuks, mille puhul keha immunoloogiline kaitse on vääralt suunatud keha enda kudede vastu.

Reumatoidartriit on liigesekesta sisekihi põletikuline kasvajataoline vohamine. Kui tekib liigesekesta põletik, hakkab liigesekest, mis tervena on õhuke, paksenema. Sellesse kasvab uusi veresooni ning koguneb mitmesuguseid põletikurakke.

Ergastatud põletikurakud eritavad enda ümber põletiku virgatsaineid mh interleukiinid, prostaglandiinid, TNFmis verega levivad kõikjale ning põhjustavad üldisi põletikunähte. Need on väsimus, palavik, isutus, üldine pahaolu.

Põletiku korral kiireneb sete ja tõuseb CRP. Põletikuline kude kasvab ja levib piki liigesekõhre ja luu pinda, uuristades-söövitades oma teel kõhre, luud ja liigesesidemeid. Tagajärjeks on liigeseosiste hävimine, erosioonide e uurete teke ja liigese talitlushäire.

Põletik kahjustab ka kõõluseid ning aastate jooksul kujunevad reumatoidartriidile iseloomulikud deformatsioonid moonded. Liigesepõletiku nähtavaim tunnus on turse, mis on tingitud liigesesse öösel kogunevast tursevedelikust ja liigesekesta paksenemisest.

Äge põletik põhjustab samuti naha paikse punetuse ja kuumenemise. Turset täheldatakse alguses peamiselt sõrmedes ja randmetes. Kõige iseloomulikumal juhul ongi reumatoidartriit varvaste ja labakäte liigeste haigus, kuid see võib levida kõigisse jäsemeliigestesse, aga ka lõualiigestesse ja lülisamba kaelaossa. Alguses on üldine haiglane tunne, väsimus, hommikune liigesejäikus. Üldseisund halveneb sedamööda, mida rohkem liigeseid on haigestunud ja mida kiirem on sete. Sagedamini on reumatoidartriit siiski pikaajaline, isegi aastakümneid kestev haigus.

Kõhre ja luu uuristamine algab juba nädalate jooksul. Aastatega uurded laienevad ja ilmuvad üha uutesse liigestesse. Kauakestev põletik närtsitab kudesid: nahk õheneb, lihased kõhetuvad, luu hõreneb ja vere hemoglobiin langeb. Kõige rohkem teevad tüli jäsemete suurte liigeste puusa, põlve, õla ja lülisamba kaelaosa kahjustused.

Ka labakäte väikeste liigeste haiget turse liigesed segab tööd ja toimetulekut. Ehkki liikumine ja liigutused on suuresti häiritud, peab suurem osa haigetest — ehkki küll mitte kõik — suurimaks mureks valu. Vaevalt et haigel tuleb mõne muu haiguse korral kannatada valu peaaegu kõigis liigestes peaaegu iga päev peaaegu poolsada aastat. Kauakestnud reumatoidartriidi puhul võib olla häireid ka teistes elundites. Silmade, suu ja suguelundite limaskesta kuivamine on tingitud Sjögreni ehk kuivuse sündroomist.

Väikeveresoonte põletikust tingitud reumatoidsõlmed võivad kasvada küünarnukkide, sõrmede või istmiku ümbrusse. Valgesõrmsus ehk Raynaud´ tunnus on märk veresoontekahjustusest. Kopsudes võivad tekkida kopsukelmepõletik, reumatoidsõlmed, healoomuline armkude või raske ja kiiresti arenev alveoolide kopsusompude sidekoestumine. Amüloidoos on pikaajalise aktiivse põletiku tagajärg, põletikuvalgu amüloidi ladestumine neerudesse ning teistesse elunditesse ja kudedesse.

Amüloidoosi sage tüsistus on neerupuudulikkus, mida reumatoidartriidi õige raviga on võimalik ära hoida. Olulised tunnused on liigesetursed eriti sõrmedes ja randmetes, kiirenenud sete, reumatoidfaktor ja CCP tsüklilise tsitrulleeritud peptiidi vastased antikehad veres. Reumatoidartriidi äratundmise hõlbustamiseks kasutatakse klassifikatsioonikriteeriume liigitustunnuseid. Kui haigel esineb neli tunnust seitsmest, võib tema haigust pidada reumatoidartriidiks.

Märgiks immuunvastuse häirest on reumatoidartriidihaigete veres sageli reumatoidfaktor, vahel ka teised autoantikehad, eriti anti-CCP.

Reumatoidartriit on eluaegne haigus

Ehkki reumatoidfaktor on saanud nime just reumatoidartriidilt, mille põdejatel see avastati, ei esine seda kõigil haigetel. Mõnedel reumatoidartriidihaigetel on reumatoidfaktor veres kogu aeg, teistel vahetevahel ja kolmandatel mitte kunagi. Reumatodfaktorit leitakse vahel ka teiste haiguste põdejatelt ja mõnikord ka täiesti tervetelt. Seega reumatoidartriiti on võimalik diagnoosida ka ilma reumatoidfaktori olemasoluta. RAVI Reumatoidartriiti ravitakse ravimite, lõikuste, füsioteraapia ja tegevusteraapiaga.

Kuna haigus kestab aastakümneid, on tähtis, et haiged saaksid võimalikult palju teadmisi haigusest, selle ravist ja ravimite kõrvaltoimetest. Oma haigust tundva patsiendina võid pöörduda ravile õigel ajal ja vajaduse korral soovitada arstile meetmeid, mis Sind on hästi aidanud.

Reumatoidartriidi ravimite seas on kõige tähtsamal kohal haiguskulgu parandavad kuluravimid e nn baasravimid kuld; hüdroksüklorokiin; sulfasalasiin; tsütostaatikumid e rakutõkestid, treksaan, asatiopriin, tüklofosfamiid, kloorambutsiil, tsüklosporiin jt.

Neid nimetatakse ka haigust modifitseerivateks ravimiteks HMR. Kuna reumatoidartriit on olemuselt põletikurakkude vohamine liigestes, kasutatakse pikaajaliseks raviks teiste seas ka kasvajavastaseid ravimeid, tsütostaatikume suhteliselt väikses annuses. Kuluravimite toime avaldub aeglaselt ja neid ravimeid tarvitatakse kaua, aastaid. Kuluravimite mõju on seda suurem, mida varasemas haigusjärgus neid rakendatakse.

Proviisor annab nõu: mida teha, kui liigesed on "roostes" ja valutavad

Tänapäeval kasutatakse kohe haiguse alguses mitut kuluravimit korraga kombineeritud immuunmodifitseeriv ravi. Ravimitel võib olla kõrvaltoimeid, seetõttu tuleb mõnekuiste vaheaegadega korrapäraselt teha kontrollanalüüse ja kohtuda arstiga. Pikaajalist ravi talutakse üldiselt hästi. Haigus ise on mürgisem kui ravimid. Liigesepõletiku ravimite kasu on võimalikest kõrvaltoimetest kindlalt suurem.

Kiiretoimelised valu ja põletiku ravimid on neerupealiste steroidhormoonid prednisoloon, metüülprednisoloon ning mittehormonaalsed valu- ja põletikuravimid diklofenak, ibuprofeen jt. Erinevalt kuluravimitest tarvitatakse neid ravimeid lühiajaliste kuuridena, sest valesti palju ja kaua kasutades on neil raskeid, isegi eluohtlikke kõrvaltoimeid maoverejooks jt.

Hoogsate treeningutega käivad käsikäes traumad ning jahedate ja rõskete ilmadega võivad haiget turse liigesed rohkem või vähem tunda anda. Tihti pöördutakse sellisel juhul esimesena apteeki.

Liigesevalu põhjused on erinevad. Tempokate treeningutega võib kaasneda liigeste ragisemine, valu põlves, seljas või hüppeliigeses. Tegu võib olla harjumatu liikumise ja liigutusega, ülekoormuse või traumaga, kuid tunda võib anda ka vana vigastus, mis jahedate ja niiskevõitu ilmadega on endast märku hakanud andma. Vanemas eas on sagedasem põhjus liigeste kulumine ehk osteoartoos. Tervislik ja tasakaalukas toitumine ning korralik puhkus on kõige alus. Kindlasti ei tohi liigesevalu kannatada, sest mure ei möödu iseenesest, vaid probleemi korral tuleb abi otsida apteekrilt või arstilt.

Külli Teder toob välja erinevad abivahendid, mida saab liigesehädade korral apteegist. Kõige sagedasem liigesepõletike grupp on mingi infektsiooni ajal või järel tekkiv protsess, kõige tihemini haigestuvad alajäseme liigesed. Tekitajateks võivad olla nii viirushaigused kui ka bakterid — eriti sageli kahjustab liigeseid laialt levinud ja hingamisteede põletikke tekitav streptokokk.

Sellised liigesepõletikud on tavaliselt healoomulise kuluga, paranedes jääknähtudeta mõne päeva kuni mõne nädala jooksul.

Kaidi Reinart Kindlasti ei tohi liigesevalu kannatada, sest mure ei möödu iseenesest, vaid probleemi korral tuleb abi otsida apteekrilt või arstilt. Hoogsate treeningutega käivad käsikäes traumad ning jahedate ja rõskete ilmadega võivad liigesed rohkem või vähem tunda anda. Tihti pöördutakse sellisel juhul esimesena apteeki.

On võimalik, et mingi haigustekitaja bakter sagedamini stafülokokk satub vere kaudu liigesesse või luusse, tekitades seal ägeda mädapõletikulise ehk septilise protsessi. Iseloomulikud on suhteliselt järsku tekkiv tugev valu ja turse, millega kaasneb kehatemperatuuri tõus koos lapse üldseisundi häirumisega.