Hommikul suure sormega harvastes. SISU-LINE 5: Tegelik / Actual by Eesti Kunstiakadeemia - Issuu

Kuu pääle aga jõudes oli ta sinna kinni jäänud, kus ta veel praegu on sääl, tõrvatünn ja pintsel käes, alles om. EV Aasta sees juhtub mõnda. Alustan kahe näitega, et aimu anda, kust mu sellelaadsed mõtted ja aimdused pärinevad. Vahest on sõna raamatust õpitud ja siin nn. Kui ta sinna oli saanud, siis laulnud poiss altari sees laulu: "Ma tänan sind, et oled mind, oh Jumal! Teisal kirjutabki Deleuze: 23 Philosopher-crafter as a concept maker Deleuze writes: The object of philosophy is to create concepts that are always new.

Copy Report an error Though the nation experiences a repeated burning, like a big tree cut down for fuel, a vital stump of the symbolic tree of Israel will remain. Ehkki rahvas põleb korduvalt põlemist, nagu kütusena maha raiutud suur puu, jääb Iisraeli sümboolse puu elutähtis känd alles. Whether standing in the forest or cut down and harvested, the tree gives many gifts to the world of living creatures, especially man.

Ükskõik, kas seisate metsas või raiutakse ja koristatakse, annab puu elusolendite, eriti inimese maailmale palju kingitusi. Copy Report an error So I got myself all decked out in my highest heels and my lowest cut dress Nii et ma sain ennast kõik oma kõrgeimate kontsade ja kõige madalama lõikega kleidi selga We must cut down our expenses. Peame oma kulutusi vähendama. We have to cut down our monthly expenses.

Peame vähendama oma igakuiseid kulutusi. After his heart attack, Jim had to cut down on his sugar intake. Pärast südameinfarkti pidi Jim vähendama suhkru tarbimist.

Many trees are cut down in the world. Maailmas raiutakse palju puid. If you want to lose weight, you should cut down on between-meal snacks. Kui soovite kaalust alla võtta, peaksite vähendama söögikordade vahelisi suupisteid.

He was cut down in his prime. Teda kärbiti tema peaministris. He cut down the tree with an ax. Ta raius kirvega puu maha. He cut down the big tree with an ax. Ta raius kirvega suure puu maha. He had cut down on sweets. Ta oli kärpinud magusat. He cut down a cherry tree.

Ta raius kirsipuu. Dummling set to work, and cut down the tree; and when it fell, he found, in a hollow under the roots, a goose with feathers of pure gold. Kukkudes leidis ta juurte all õõnsast hanest puhta kullaga sulgedega hane. Why did you cut down the tree? Kui keldriust Hommikul suure sormega harvastes lõhkuma hakanud, siis oli tulnud säält jõest üks mees välja, läinud vanema töömehe juurde, andnud sellele 20 kop. Nooremad töömehed ei ole seda meest näinud. Vanem töömees oli siis töö seisma jätnud, mispääle siis ka teised olivad rahule jätnud Aga raha, mida mees vanema töömehele oli andnud, oli tema taskust ka ära kadunud.

Nii on see rahakelder praegu puutumata. Torma kirikust kaks versta lõuna poole on kaks väikest mäge. Need on liivamäed, nad on ümmargused, ilusad mäed ja seisavad ligistiku. Neid mägesid kutsutakse Linnutaja mägedeks. Räägitakse, et sääl mägede otsas on Kalevipoja haud. Mõned ütlevad ka, et sääl on Kalevipoja säng. Mõned panevad männitõrvavett pääle. Mõned määrivad ka kasetohust põletatud tökatiga ära.

Mõned ka määrivad jälle selle kasetohust põletatud tökati veega, aga kõigi ihu ei kannata selle kasetohutökati ja tökativeega määrida – siis läheb halvaks. Mõned mässivad õhtul enne magamaheitmist, tõrvasid sanglepalehti ümber, ka see aitab. Mõned põletavad selle koha, kuhu ta hakkab kust ihu valutama hakkab ära, siis enam ei hakka. Seda põletatakse järgmiselt: Aetakse toores lepapult tules kuumaks ja siis sellega põletatakse nii kaua, kui arvatakse, et küll saab.

Mõned ajavad ka kive kuumaks, millega siis põletavad. Nüüd on hakatud ka kange rohtudega nagu saltsari õliga põletama. Kõige rohkem aga pandakse siis vankrimääret pääle. Mõned panevad ka hapupiima ja leivapudi pääle, mis õige ruttu valu ära võtab ja mädanema paneb.

Nende mädahaavade nimed on: Väikesed kutsutakse villikesed; suuremad on paised. Neid on mitmet seltsi, nagu üks on, mida kutsutakse aga paljalt paise. Sellel on valus pää otsas, sisse mädaneb valus süda. Kui see süda välja pigista, siis saab ruttu terveks. Teine seltsi on, mida kutsutakse veripaise.

See hakkab enamasti sinna, kust ihu lotsitada on saanud. Korra hakkab ühest kohast valutama, ümberringi paisetab ära.

Kui haavad, siis kaeru ja linu; kui lepp, siis rukist; kui pajod, siis nisu. Kui aga ümarikka urve näljaurvesiis tulla suur ikalduseaasta.

Viimaks lööb kõige valusama koha pääle ümmargune muhk. See muhk korjub verd täis, mis mädanema läheb. Kui juba veri sees mädaks on muutunud, mis sellest ära tunneb, et muhk päält valgeks läheb ja vajuda annab, siis tehtakse auk sisse ja litsutakse siis veri ja mäda välja, seotakse haav kinni, mis siis ruttu ära paraneb.

Kui veel veri mädaks ei ole muutunud, siis on muhul paks nahk pääl, mis katki tehes koledasti verd jooksma hakkab. Kolmas selts on umbpaised. Need on kõige halvemad.

Esite hakkab väike villike, viimaks hakkab ihu ümberringi paisetama ja valutama. Villikese asemele lööb suur ümmargune muhk. See muhk lööb muidugi seest mädanema. Aga sellel lööb mitu südant sisse südamed on nagu sibulasüdamed.

Mõnel on koguni 12 südant sees olnud. Enne ei saa terveks, kui need südamed nii ära mädanevad, et neid saab välja pigistada. Pääle sedagi on tervekssaamine vaevaline. Kolmas mädanik on, mida kutsutakse kasvjas. See kasvjas teeb ka palju valu. Sellel on ka valus pää otsas, mädaneb suur süda sisse, mida ühes mädaga tuleb välja pigistada.

Auku ei või talle mitte enne sisse teha, kui Artroosi ravi metoodika ise auk sisse mädaneb. Kui enne auk sisse teha, siis läheb ta väga halvaks, mida halb parandada on. Sisestas Janne Juuse, kontrollis ja parandas Mare Kõiva "Must raamat" Lihula linna lähedal, Tuudi mõisa omanikul, parun Rennenkambil olnud vanal ajal "must raamat", - nõia raamat. Selle raamatu järele lugenud ta tontisid välja, kes talle kõiksugusid töösid teinud ja nõudmisi, mis inimesel võimata täita, toime saatnud.

Tondid pole Hommikul suure sormega harvastes ära läinud ning nõudnud ikka uusi töösid nii kaua kui saks nad jälle tagasi raamatu järele lugenud. Raamat hoitud kõige eest varjul. Korra sõitnud parun välja ja unustanud raamatu tuppa lahti laua peale. Teenrid leidnud raamatu sealt ja hakanud seda lugema ja näe imet!

Tuba tulnud tontisid täis ja nõudnud tööd, muidu lubanud mõisa suutumaks maha põletada. Teenrid kohkunud ära ega pole teadnud, mis teha, katsunud neid tagasi lugeda - ei oska! Viimati üks olnud Hommikul suure sormega harvastes nii kaval ja mõtlenud niisuguse töö välja, mida tontidel võimatu korda saata. Ta läkitanud tontisid Tuudi liivamäele liivatuusti keerutama.

Tondid läinud tööle. Maailm olnud tolmu täis, nii mässanud tondid liivamäes, aga pole ühtegi tuusti valmis saanud. Õhtu eel sõitnud saks kodu, tondid olnud ikka veel liivamäel. Saks sõimanud teenrid läbi ja lugenud tondid tagasi. Kui saks viha mööda läinud, tänanud seda teenrit, kes nii kavalast oli töö välja arvanud, mida tondid ei saanud toime saata. Kui tondid oleks töö valmis saanud, seletanud saks edasi, siis oleks nad mõisa ära põletanud.

Sellest ajast saadik peitnud saks raamatu nii ära, et keegi pole seda enam näinud ning kuhu see raamat viimati saanud - keegi seda ei tea. Täna haige, homme terve, tunahomme pole tundagi. Vestren-Doll, õpetaja Sisestas Kairika Kärsnakontrollis ja redigeeris Mare Kõiva Liigpäeval ei raiuta puud, et ussid ei tule. Vestren-Doll, õpetaja Sisestas Kairika Kärsnakontrollis ja redigeeris Mare Kõiva Kui matsapäeval ja jüripäeval es raiuta, hunt ei murra.

Wesmann, kooliõp. Et herraga hästi läbi saada, pruugiti järgmised sõnad: Keel kui kuld, meel kui hõbe, keel kui päästliku keel. Minu meel ja saksa meel peavad üks olema. Sellest allikust räägitakse järgmist. Sääl kohal, kus praegu allik seisab, olnud ennevanast talumaja. Kord peetud sääl majas pulmsid. Temale antud sääl ka süia. Kui õhtu jõudnud, palunud tema omale, kui teised pulmalised magama heitnud, ka öömaja, aga seda pole lubatud.

Jeesus läinud nüüd ära popsi juure sauna ja palunud sääl öömaja. Pops lubanud ka öömaja. Kui pulmalised magama heitnud, lasknud Jeesus kõik pulmamaja kraami popsi juure tulla. Nüüd käsknud ta popsil välja vaatama minna, mis pulmamajas tehakse. Pops käinud vaatamas ja näinud, et pulmamaja olnud aknatest saadik maa sisse vajunud. Natukese aja perast käskinud jälle popsil välja vaatama minna.

Pops käinud ja näinud, et pulmamaja olnud kõik maa sisse vajunud, ainult katussehari olnud näha. Natukese aja pärast käskinud Jeesus jälle popsil välja minna pulmamaja vaatama. Pops käinud ja jutustanud, et pulmamaja olla kõik juba maa sisse vajunud.

Hinnavaatlus

Hommikul tänanud sant popsi öökorteri eest ja läinud minema. Nüüd läinud pops pulmamaja aset vaatama. Sääl olnud allik asemel. Nii saanud see allik. Pärast, mõni aeg edasi, leitud selle pruudi rätik veel Võrtsjärvest. Karjapoisid pildunud sinna allikusse ennemalt kiva, aga säält pillutud neile vastu. Pomisemine Võeti vana kirikulauluraamat ja ristiga võti, pöörati võtid raamatu peal tiiru ümber ja loeti: "Maarja isake! Maarja emake!

Kust on N. Kas tare läve alt ehk kurja jälje seest ehk saunast: lavalt, keresselt, läve alt ehk kurjast tuulest jne. Siis jälle: "Kas see haigus on tulnud vihastamisest või külmetamisest või tõise kurja inimese vandumisest j.

Kust saadud, selle sõna juures käib võti tiiru. Siis tuleb, kui haiguse hakatus tääda, arstimine. Kes sulle sääl kõige esite vastu tuleb, see ongi luupaeneks käia. Sellele ütle: "Miks sa öösel mul seljas käid? Sinna olla sõja hark ja laager sisse jäänud. Kord kaevatud säält kraavi ja tahetud järve maha lasta, aga kaevajad jäänud pimedaks.

Siis aetud kraav kinni ja kaevajad saanud nägijateks. Järves kutsunud ükslugu ikka: "Kutu, kutu, kutu! Peremees aga sõimanud teda ja ei annud mitte aset. Siis ütelnud vanatont: "Tuvil on kolm poega ja neil kõikidel on kuival maal ase ja sina ei anna mulle üksi aset.

Siis läinud vanatont ära. Viimaks pole ta enam tulnud. Nii saadudki varas kätte. Võetud kiriku lauluraamat ja köidetud see punase lõngaga kinni, siis võetud ristiga võti, pantud lauluraamatu peale ja üteldud: "Raamatuke näita, kuuluta, kes on selle asja varastanud, kas N. Siis käinud võti tiiru, nii saadud varas kätte. Pannud iga kimbu sisse kas konna ehk ussipoja jne.

Nii kui lehmad säält söönud, lõpnud kõik ära. Perenaene tõstnud heinad ja vaadanud, mis heintel viga, kui lehmad ära lõpevad. Korraga sadanud heinte seest üks mutsakas maha. Ta võtnud üles ja vaadanud, olnud ussipoeg. Nüüd mintud nõia juure abi otsima. Nõid juhatanud: "Võtke pihlapuu, tehke auk sisse, pistke see ussipoeg sinna sisse ja põletage tules ära.

Kui uss tules vingus, siis sel samal Hommikul suure sormega harvastes Sulges haiget 43 aastat sääl lähidal külas jäänud see vanamoor, kes ussipojad lehma söögi sisse pannud, raskeste haigeks ja kisendanud seni suurt valu kuni ussipojad ära põlenud. Kui nendest varastatud villadest kindad käes olnud, keda selle käega siis teretatud, see olnud siis armuline ja ka kohtus saadud siis õigust.

Ühes talus oli kord lambad ära pöetud. Nüüd mindi nõia juure abi otsima. Nõid tuli sinna, korjas maast need villakibemed üles, mis pügaja maha jätnud, võttis need villad, toppis neid pihlakapuu sisse ja viis ahju lõhna pääle.

Siis ütles ta: "Kui keegi tuleb midagit tahtma, siis ärge temale mitte midagit anda. Varsi tuli sinna üks vanamees ja küsis juua. Ükski ei annud temale Hommikul suure sormega harvastes juua, vaid kästi aga temal ise võtta. Tema aga ise ei võtnud. Nüüd läks ta välja meeste juure ja küsis meeste käest tubakut piipu panna. Mehed, kes nõidusest midagi ei täädnud andsid temale tubakut. Poleks temale mitte tubakut antud, siis oleks ta surenud.

Naeseemal käskinud ta aga oma last ikka iga päev nurme pääle üle kivi juure tuua ja imetanud sääl. Kui meheema lapse kivi juure toonud, tulnud soend mõtsast välja, viskanud naha seljast Tervisevalu valu pääle ja hakanud last imetama.

Kui ta last imetanud, siis pole ta mitte üks sõna rääkinud, vaid silmapisarad jooksnud mööda palgeid maha. Kui ta lapse ära imetanud, visanud oma hundinaha jälle selga ja jooksnud metsa. Mees läinud targa nõia juure abi otsima. Nõid juhatanud: "Kütke kivi häste kuumaks, kui ta siis kivi juure tuleb ja naha kivi pääle viskab, siis põleb nahk kokku ja ei lähe enam selga. Soend tulnud jälle metsast välja. Käinud kolm tiiru ümber kivi, vaadanud haledaste lapse peale, viimaks viskanud hundinaha seljast ära ja saanud inimeseks ja imetanud last.

Kui ta lapse ära imetanud, võtnud ta jälle naha, et selga tõmmata, aga nahk olnud kokku põlenud ja ei läinud mitte selga. Nii jäänud ta inimeseks. Nüüd viidud ta kodu. Kodus pole ta aga mitte sõnagi rääkinud, ei söönud ega joonud, vaid seisnud ühe koha pääl paigal ja valanud pisaraid. Mees läinud tõist korda nõia juure. Nõid õpetanud: "Võta kolm kanamuna tühjaks, pane kõik vett täis Hommikul suure sormega harvastes pane need munad siis hästi ilusaste kinni, et mitte vesi välja ei tule, kui ta last imetab ja nutab, siis viska nende munade seest temale vett näu pääle.

Siis hakkab ta rääkima ja jääb niisamasuguseks inimeseks nagu ta enne oli. Kui naene last imetanud, visanud ta temale munast vett näu peale. Kui ta kahest munast ära visanud, siis rääkinud naene juba ühe sõna, kui ta kolmandamast ka visanud, siis hakkanud naene rääkima ja ütelnud, et miks sa ennemalt ei teinud seda. Võtnud mehel ümbert kaela ka kinni ja olnud väga rõõmus.

Sest ajast jäänud ta imimeseks. Mooseseraamat Tartumaalt Ühel peremehel olnud Seitse Moosese raamatud. Seal olnud niisugused sõnad sees, et peremees võinud sellega tõist ära vanduda, võinud tõisele kurja ja ka head teha. Kellegile tõisele pole ta aga seda raamatud näidanud, vaid ainult ise lugenud. Kord unetanud ta ometi selle raamatu laua pääle.

Karjapoiss näinud seda ja hakanud säält seest, teadmata missugust tükki, lugema. Kui ta mõne salmi saanud ära lugeda, olnud kõik tuba surnuid täis ja kõik küsinud maas istudes: "Andke tööd!

Andke tööd! Kui ta seda lugu näinud, siis pahandanud ta väga karjapoisiga, võtnud seitsme Moosese raamatu kätte, lugenud säält mõne sõna ja surnud kadusid kõik ära. Selleks kutsunud ta kõik ilma elanikud Taara mäele kokku. Sääl säädnud ta paja või katla üles ja hakanud keetma. Kui ühest maanurgast rahvas tulnud, kuidas viisi siis pada keenud, nii saanud selle rahvale nimi ja keel.

Kui eestlased tulnud, keenud pada ikka: "Eest, eest, eest".

• Kus on kirja pandud, et inimese elu peab kerge olema 8 Nõnda oli Juhanil tavaks lausuda, kui meie jutuajamine kippus mõnikord liiga tõsiseks või nukraks minema.
• Ma lõpetan selle jama ära by Rahva Raamat - Issuu
• Trusted and respected friends advised me to cut down, to be moderate.
• Hinnavaatlus - K-rauta hinnakiri
• Mudlum - Tallinn, Estonia - Author, Writer | Facebook

Nii saanudki nimi eestlane. Kui lätlased tulnud, siis keenud pada üle kõige ikka: "Lätt, lätt, lätt! Kui linnud loodud, siis juhatanud ingel Gabriel igale linnule oma eluaseme kätte. Ühele mäe otsad, tõisele vee, kolmandamale katukseräästa, kõrbe jne. Tõised on kõik oma kohtadega rahul olnud, aga kägu mitte. Mäge arvanud ta liig kõrgeks, põesast madalaks, vett märjaks jne. Selle pääle saanud Gabriel vihaseks ja ütelnud: "Et sulle ükski koht armas ei ole, siis mine ja otsi omale ise koht.

Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kõiva Miks jänesel mokk lõhki on Kord tulnud jänesed kokku nõu pidama, et mis sellega saab, et neid keegi ei karda, vaid nemad peavad kõikide eest põgenema. Nad pidanud nõu, võerale maale minna. Kõik jänesed läinud jookstes võerale maale minema. Kui nad jooksnud, jooksnud nad ka ühe lambakarjast mööda. Lambad seda nähes, kõik jookstes põgenenud. Jänesed kõik naerma, et nii hulk ja ka nii hea suured loomad neid kartvad, naernud kõik nii kõvaste, et mokk lõhki.

Ka jätnud võerale maale mineki mõtegi järele. Naermise märgiks aga jäänud terve jänesesugul peal mokk lõhkine. Kui ta kivi Hommikul suure sormega harvastes saanud, siis tulnud üks mees tema juure, sel olnud punased püksid jalas, pealtpoolt olnud aga parem pool kollane, aga pahem pool sinine; aga tema nägu ei ole mees näinud.

See kallanud mehele hulga tuliseid süsa põlle pääle ja ütelnud: "Ära sa neid nüüd vaata, enne kui sa kodu saad! Kodus vaadanud ta põlle peale: ei tuliseid süsa kusagil, vaid põll kuldraha täis. Pääle seda kutsunud üks mees jälle seda meest: "Tule! Lähme Intsare saaja ja punapüksi pulma.

Siis vedanud see mees teda hulga aega ümber tare ja lasknud viimaks lahti. Et ta aga pulma ei läinud, siis jäänud ta haigeks ja eluks ajaks vigaseks.

Sisestas Pille Parderkontrollis ja parandas Mare Kõiva Kuidas üks varas õpetaja leska petnud Kord surnud üks väga rikas kirikhärra ära. Nii jäänud proua leseks. Pääle kirikherra surma tulnud üks noor ilus õpetaja proua juure ja ütelnud, et tema olla kirikherra ja tahab prouad ära võtta.

Proua sellega rahul. Nüüd jäänud see kirikherra selleks nädalaks sinna, et pühapäev jutlust pidada. Proua annud kõik omad võtmed kirikherra kätte. Pühapäeva hommikul võtnud peigmees raha ilma proua teadmata kokku ja tellinud omale hobuse ja tõlla kiriku ukse ette teda ootama. Ise läinud kirikusse jutlust pidama. Rahvas kõik uudishimulikult kuulama, mis võeras kirikhärra ütleb. Ta hakanud jutlust: "Kord oli üks ilmamaa mees ja sel oli üks ilmamaa kirves.

Kui see ilmamaa mees läks selle ilmamaa kirvega selle ilmamaa Hommikul suure sormega harvastes juure, kui ta seda ilmamaa puud raius ja kui see ilmamaa puu hakkas sadama: praaga, praaga prantsti! Lävest välja, tõlda sisse ja kihutanud oma teed. Rahvas ootnud õhtuni kirikherra tagasitulekut, aga ta ei tulnud. Meid Juhaniga ühendas ainult õppetöö. Meil oli kursusel mehi võrdlemisi vähe, kellest kaks — Peegel ja Leibak — olid just tulnud armeest, teised oli värskelt keskkooli lõpetanud.

Juhan oli väga — kuidas seda öeldakse, seltsiv on vale sõna — ta oli kerge lävima. Minul oli see just vastupidi raske.

Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

Nii ei saa kontakti nii kergelt, nii kiirelt, nii lihtsalt. Kõik algas internaatidest Kõige suurem mure ülikooli mineku juures oli ikkagi elukoht: kuhu elama minna. Kui me ülikooli tulime, olime Juhaniga täiesti eri klassi inimesed: tema kui sõjast tulnud mees mahutati Näituse tänava internaati, teised — klass madalamad, ka mina — olime seitsmekesi ühes toas Tiigi tänaval.

Näituse internaat oli ülikooli näidisinternaat: korteritesüsteem, meest toas. Teisel kursusel tekitas furoori see, et hakati nõudma, et internaadis oleks ainult ühe teaduskonna inimesed. Selline tuba, kus on mitmesugused inimesed, asendas mõnes mõttes selliseid asju nagu vanad seltsid ja korporatsioonid, sest seal sai palju teada eri ameti inimeste kohta ja see oli väga hariv. Pärast muudatust löödi kõik lahku ja pärast oli meil kolme mehe tuba. Eks see samm oli valve julgustamiseks, või ma ei tea, miks.

Aga selline oli määrus ja sellest peeti kinni. Loengud, õpikud ja erialaraamatud Loengutel oli Peegliga muidugi kokkupuuteid, kuigi tema oli juba enne sõda ülikooli astunud.

Häda, mure kestab hällist hauani, saadab kõikjal, on lõputu; igal omad hädad; õnnetus käib inimesi mööda jms. Valuga tuled ilma, valuga lääd hauda. EV Lats ikken kasvas, vana ojaten eläs. EV Musta pääga muret nääb, halli pääga hauda lääb.

Ta oli n-ö kogemustega inimene, meie olime naiivsed noorukid, kes keskkoolist tulnuna käisid entusiasmiga ülikoolis — et kõik kiiresti ära õppida ja omaks võtta. Juhan oli muidugi tagasihoidlikum ja Juhani kirg, nagu hiljem välja tuli, oli samuti eesti regivärss.

Loengutes seda aru ei saanud. Loengutest on meeles, et Johannes Voldemar Veski luges eesti keele grammatikat — ausalt öeldes oli igav. See oli niivõrd läbi võetud juba, midagi uut ei olnud. See oli lihtsalt autoriteedi tunne, sest ega neid eestiaegseid õppejõude Hommikul suure sormega harvastes Veski ei tule nagu ette.

Nalja sai Adamsiga. See oli üks väga eksalteeritud inimene, minule isiklikult ta loengud ei meeldinud. Igatahes, kui ta tõusis lauale, ajas käe püsti, imiteeris Puškinit, rääkis, muljetas, siis mõtlesin, kas selline lektor sobib ikka ülikooli. Raamatuid sai ülikooli esimestel aastatel peaaegu kõiki kätte, hiljem keelustati peaaegu kõik, mis oli võimalik keelustada.

Esialgu olid keelatud ainult teatud teosed, siis teatud autorid, lõpuks lausa sarjad tervikuna. Olid lubatud teatud autorid ja klassikaline kirjandus.

Aga kaasaegsest kirjandusest olid ainult valitud nimed ja üldiselt oligi nii, et klassikat said, aga kaasaegset kirjandust ei osanudki tahta, kuna see oli üldse keelatud. Neid raamatuid, ka näiteks piiblit, hoiti keldris. Ausalt öeldes käisime sealt neid varastamas, nii palju, kui südametunnistus lubas.

Ja hirm oli ka. Ega me teadnud, kas need on arvele võetud või loetud. Raamatute lõhkumist ma ei näinud, sest ei käinud iga päev Toomemäel. Meil oli esialgu oma seminari raamatukogu, kust saime kõik, mis lubatud oli. Teoreetilisi ja erialalisi raamatuid välismaalt saime kätte alles siis, kui meile tulid külalised Soomest. See oli võrdlemisi hilja, siis, kui hakkasime ülikooli lõpetama.

Soome folkloristid ja eriti Matti Kuusi tõid portfellis raamatuid üle piiri. Iga kord oli professor Kuusi viimane, kes tollist läbi sai — tal oli portfell raamatuid täis ning isikliku kasutamise eesmärgiga, nii ei olnud talt midagi tollis ära võetud.

Aga need raamatud, mis välismaalt postiga tulid, ja ka need, mis tulid raamatukogusse, läksid kõigepealt keskkomiteesse läbivaatamiseks.

Mis sobis, tuli asutusse tagasi, mida ei peetud seal sobivaks, 23 24 läks Teaduste Akadeemia erifondi, kuhu mujale. Oli niisugune tsensuur. Läbilugemine ja tutvumine oli mitmes keeles korraga, olemas olid oma retsensendid, kes lugesid ja andsid hinnangu.

Tollal ma seda muidugi ei teadnud, aga hiljem tilkus läbi, kuidas asjad tegelikult käisid. Raamatukogu töötajad teadsid paremini kui kasutajad, mis raamatud tulid läbi ja mis ei tulnudki kasutusse.

Kui sa ei tea, mis raamatud on olemas, ei oska nendest ka teadlasena puudust tunda. Muidugi, kui lugesid välisperioodikat — seda natuke oli —, siis ainult ohkasid, et seda võiks olla ka Eestis või peaks olema.

Kui raamatukogust küsisid, selgus, et ei olnud. Raamatute hankimine välismaalt ei olnud sugugi lihtne: raamat oli välismaal kallis, siin odav. Seetõttu tekkis niisugune paradoks, et kui mõni väliskülaline tuli, tihkasid küsida. Siis ei mõelnud, et välismaal on raamat nii kallis ja siin ei maksa ta midagi.

Setting up a 3d Printer with MKS sGen L v1.0

Mõni oli odavam kui leivakilo. Selles mõttes olime välismaalt raamatuid küsides häbitud. Mitte häbitud, vaid teadmatuses. Julgesime küsida ja mõni saatis ka. Tänu sellele, et meil olid mõned vanad teadusseltsid Soomega raamatuvahetuses, oli soome kirjandus suhteliselt kättesaadav.

Erifondis valvsa pilgu all töötades olenes juhatajast, kui tihti seal käisime. Uurimistöö direktori käest sai loa suhteliselt lihtsalt, aga oli ka olukordi, kus võetud raamatu kohta öeldi keelduvalt, et see raamat ei lähe uurimisteemaga kokku.

Nii oli ndatel. Näiteks liigitamise ja tüpoloogia puhul ei olnud ka mingit väliseeskuju vaja, sai oma tarkuse järgi liigitatud. Mõnes mõttes on häbitu öelda, et tol ajal oli infopõuas lihtsam töötada. Siis oli informatsioonivaegus, nüüd üleküllus. Tollal sa lihtsalt ei teadnud, mis teosed välismaal ilmusid, nüüd sa lihtsalt ei jõua läbi töötada seda infoküllust. Ükskord käisin Juhaniga koos antikvariaati kaemas.

Antikvariaadid olid minu meelest tollal Tartus väga raamaturikkad: suurem osa kirjastusi oli Tartus ja sealt läksid raamatud antikvariaati. Kas neid ei kontrollitud nii põhjalikult või need jäid kuidagi tähelepanuta.

Mina olin rohkem n-ö raamatuhull, Juhan oli vähem. Ehk ka selle tõttu, et lihtsalt majanduslikud võimalused ei olnud nii head. Tema abiellus ruttu, võttis meie kursuselt abikaasa, kes jäi kohe koduseks. Tööelust Mina uurisin folkloori, ajaloost lähtudes muidugi.

Juhan oli eesti keele peal, aga rahvaluulehuvi oli küllalt suur, nagu ta hilisematest töödest on ju näha. Kuigi ta lõi omaette ajakirjanduse kateedri ja sellel alal on teinud väga tõhusat tööd, mitte ainult n-ö administratiivselt, vaid ka kirjutades. Peegel oli ülikooli kõrvalt Postimehes kultuuritoimetaja. Tegime koostööd, aga no mis sa üliõpilasena ikka oskad kirjutada kultuuriosakonda. Aga kuna ma olin meeskoori laulja, sai paar lugu kontserdist kirjutatud ja Juhan pani need ilusti sisse.

Ükskord olime Juhan Peegliga ühisel komandeeringul, suvisel ekspeditsioonil. Juhan ajas taga regilaulu vormi. Mina ajasin uut laulu ja tema vana laulu Hommikul suure sormega harvastes. Käigud olid erinevad, aga õhtul saime kokku ja vahetasime muljeid.

Meil oli üks väga tore kokkusaamine lõuna paiku Urvaste kiriku juures. Seal saime kokku kohaliku mehe, meie kursusekaaslase Martiniga. Kuna meil veel lehte ei olnud, tõi tema meile suure pommuudise: Beria on kui inglise agent maha võetud. Ostsime kolme peale pudeli veini, läksime Urvaste kiriku aeda ja selle asemel et tööd teha, arutasime kogu pärastlõuna, kuidas on see võimalik, et niisugune mees saab olla inglise agent. Sustava temperatuuri poletik oli üks väga tore, koomiline, nõukogude ajal ikkagi uskumatu lugu.

Muidugi oli see sisuliselt jamajutt, aga maha tuli võtta — ja siis anti mingeid süüdistusi. Folkloristikast 26 Folkloorihuvi kasvas muidugi tööga. Kuigi ausalt öeldes folklorist Tallinnas, see on nagu valge vares — siin pole kolleege ega häid materjale.

Esimestel aastatel, kui ma töötasin keele ja kirjanduse instituudis Tartus, oli kõik normaalne. Kui aga instituut toodi Tallinna üle, nagu kõik instituudid tol ajal, oli see folkloristide suhtes suur viga, aga eks ta oli valvsale silmale ligemal — tuli leppida. Üle ei Hommikul suure sormega harvastes bioloogiainstituuti, mille juht ise oli juba kõva bolševik, ja muidugi ei toodud üle ka füüsikainstituuti — Tähetorni ei saa lihtsalt Tallinnasse tuua.

Esialgu polnud viga Tallinnas töötada: Tartus käimist oli palju, aga rahad hakkasid juba paari aasta pärast lõppema. Siis olime nagu merehädalised, meile jäi põhiliselt ilmunud tööde lugemine ja nende põhjal millegi järeldamine. Peamiselt kirjutasin igasugu ülevaateid: küll eesti kirjandusloost, küll Eesti ajaloost Moskvassegi. Nõukogude ajal oli hierarhia teaduses väga tugev: akadeemia oli n-ö kõige kõrgem uurimisasutus, ülikool oli tükk maad madalam.

Tallinnas ei saanud oma hierarhilist positsiooni küll kuidagi hoida — nii palju, kui me suutsime, nii palju tegime. Hiljem sektori juhatajana õnnestus mul võtta õige mitu inimest tööle ametliku töökohaga Tallinnas, elukohaga Tartus — tänu sellele folkloristika natuke arenes. Tallinnasse jäi ainult kolm folkloristi, kõik teised elasid ja töötasid Tartus. Sealt võiks võtta muidugi järjest väga häid pealkirju kogumikele ja uurimustele.

Photo: Reimo Võsa-Tangsoo. Foto: Reimo Võsa-Tangsoo. Käesolev tekst käib läbi vastupidise tee: proovib avada ühte võimalikku ettekujutust filosoofiast kui teooriaga tegelemisest, millel ometi on olulisi sarnasusi käsitööga.

EV Naer ja nutt on kaksikvennad. EV Laih vägeväga velidze', makõ mõroga. EV Külma järgi tuleb sagest soe.

1. К концу поездки настроение не улучшилось.
2. Я заметил эти мелкие зубки по всей окружности.
3. Наи открыла дверь, и Николь последовала за ней в прачечную.

Kui valu ola liigestes EV Peräst pakast paraneva ilma.

EV Hea ilma järele tuleb paha ilm ja paha ilma järele tuleb hea ilm. EV Täna kuiva kui kulda, homme vihma kui vett. EV Senni ikka päe paistab, kui vihma sadama hakkab. EV Pärast vihma paistab päike. EV Peale äikest tuleb ilus ilm. EV Mida vaiksem tuul, seda lähem torm. Täna mulle, homme sulle Täna mulle, homme sulle. EV Küla saunad köötakse kordamööda. EV Kui tule murdu muile puile, sis tule katsk kadajile.

EV Kõik ikõ-õi üte ao pääle. EV Õnne ratas käib ööd ja päevad, üks nutab, teine naerab. Õnn, käekäik sõltub inimesest endast. Õnn tuleb otsijale, ei tule iseenesest Inimene on ise oma jumal ja ise oma kurat. EV Igaüks on oma rahu isand. EV Igaüks on oma olemise tegija. EV Igaüks on oma õnne sepp. EV Kes õnne otsib, see õnne leiab. EV Õnn tuleb otsijale, õnnetus ootajale, tasu tegijale. EV Ega õnn sind ei otsi, kui sa ise õnne ei otsi. EV Ega õnn ussen ei uida.

EV Õnn ei kukku taevast rüppe. EV Õnnõkõnõ maka-ai kunagi kivi kõrval. Igal oma saatus, osa, õnn. Kõigil pole võrdselt õnne Iga mehele oma. EV Igamees omaga, sant vaene kotiga. EV Igal isandal esi õnn. EV Igalühel oma õnn. EV Kuda mees, nenda õnn ka. EV Teisel hüva kakk, teisel ebakakk. EV Kust kik latse Emajõe veerde saava. Inimene elab õnne mööda Õnne mööda mees elab.

EV Inimene lääb õnne pääle, sikk sarve pääle. EV Iga inimene elab õnne tõttu, ei mitte töö ega jõu tõttu. Õnn ei sõltu inimese taotlustest Igaüks põle oma õnne sepp mette. EV Mine otsi sa õnne, kui õnn ei otsi sind. EV Õnne ei saa õngitsa.

EV Õnne otsid, õnnetust leiad. Õnn on pime, tuleb ootamatult, ei teata ette, on petlik Õnn on pime, ei tea, kelle sülle ta jookseb. EV Õnn tuleb kogemata. EV Onn tuleb alade sield, kust sedä ei tiie uotada. EV Ega õnn hõiska. EV Õnn Hommikul suure sormega harvastes petis. Õnnetus häda, viletsus ei teata ette ei hüüa, vilista, ei sõida kellaga jms.

EV Õnnetus ei hüüa tulles. EV Õnnetus ei tee häält.