Uhine ei ole probleem
Perekonnasuhete arengut jälgides tuleb arvestada, et kuigi Eesti elanikkond oli kristlik ja tunnustas kristlikku eetikat ja moraali, pole Eestis siiski käesoleva sajandi jooksul vallasemad olnud ränga hukkamõistu objektiks, mida näitab tõsiasi, et vallaslaste osatähtsus sündide seas oli juba Missugused kontekstid ja ajendid on kõige sobivamad? Aga neid ei peaks ristsamastama.
Rünnak[ muuda muuda lähteteksti ] 5.
Tayloriga kahasse kirjutatud "Imagologies: Media Philosophy", mis käsitleb postmodernistliku kultuuri meediafilosoofiat. Saarinen ise kutsub ennast "argifilosoofiks".
Politseijaoskonna juht: oleme ühiselt mõistma hakanud, et koduvägivald ei ole peresisene probleem
Üheks oma filosoofia põhiküsimuseks peab Saarinen "hea elu" võimalikkust. Uhine ei ole probleem filosoofia on tavalugejale köitev ja hõlpsalt loetav "elav filosoofia", mida Saarinen ise kutsub "sokraatiliseks".
Saarineni filosoofia eesmärk on panna kuulaja mõte liikuma ning lugeja filosoofiga kaasa mõtlema. Sellise taotlusega on ka eesti keeles ilmunud "Symposium" ja "Filosoofia!
Nurjatuid probleeme lahendamas
Pidevus ja sarnasus ristsamastamisel[ muuda muuda lähteteksti ] Artiklis "Continuity and Similarity in Cross-Identification" väidab Saarinen muu hulgas, et eri võimalikesse maailmadesse kuuluvate objektide samastamise probleem ei ole pseudoprobleem. Jaakko Hintikka on väitnud, et üks peamisi ristsamastamise vahendeid on ruumiline ja ajaline järjepidevus.
Ruumiline ja ajaline järjepidevus on indiviidide taassamastamise tähtsaim vahend, ja kui Hintikkal on õigus, ei too ristsamastamine kaasa uusi ületamatuid raskusi.
Hintikka järgi me tavaliselt ristsamastame uskuja uskumusalternatiivide vahel võimalike maailmade vahel, mis on uskuja kõikide uskumustega kooskõlasjälgides indiviide edasi-tagasi ruumis ja ajas ning püüdes jõuda maailmadevahelisele ühisele pinnale. Saarinen väidab, et propositsiooniliste hoiakute kontekstis on see skeem kõlbmatu, enamikus kontrafaktuaalide kontekstides ja mõnedes teistes intensionaalsetes kontekstides aga rakendatav.
Esa Saarinen
Saarinen teeb vahet võimalikel asjade seisudel ja võimalikel sündmuste käikudel. Sündmuste käik on lineaarselt järjestatud asjade seisude klass.
Erinevalt sündmuste käikudest pole asjade seisudel tulevikku ega ajalugu. Üks ja see sama asjade seis saab olla mitme sündmuste käigu ajaviil.
Dünaamiline programmeerimine
Vaatleme võimalikke tulevasi sündmuste käike teatud asjade seisude võimaliku maailma staadiumi jaoks. Neid saab esitada puuna, mille juur on selles staadiumis. Hintikka skeemi järgi tuleb selleks, et kontrollida eri sündmuste käikudest võetud indiviidide samasust, jälgida neid tagasi algse staadiumini ja vaadata, kas nad langevad seal kokku.
Me taassamastame kummagi indiviidi algse staadiumi asukaga, ja algne staadium on sündmuste käikude ühine pind.
Siin on selge, mida tähendab ajas ja ruumis järjepidevate indiviidide kokkulangemine ühisel pinnal. Enamikul juhtudel me aga ei ristsamasta võimalike sündmuste käikude vahel, millel on vähemalt üks ühine staadium.
Näiteks kui me ristsamastame kõigi võimalike tulevaste sündmuste käikude vahel, mis on kooskõlas kõigega, mida ma tean, siis eeldus, et kõigil neil on vähemalt üks ühine staadium, eeldab, et ma tean maailma teatud hetke kohta kõike, mis on aga ebarealistlik.
Vaatleme olukorda teatud auditooriumis teatud hetkel. Siis võib mõelda sealt algust saavatele alternatiivsetele sündmuste käikudele. Väljaspool auditooriumi toimuva jätame täpsustamata.
Ajalooprofessor Andrei Zubov: ajaloo mütologiseerimine ei ole ainult Venemaa probleem
Siis ei ole Uhine ei ole probleem käikudel ühtki täielikku ühist staadiumi, kuid osa staadiumist on neile ühine. Tegu on lokaalselt, kuid mitte globaalselt identsete võimalike asjade seisudega. See "väike maailm" saab olla Hintikka mudelis ühiseks pinnaks.