Vahendid jamliidete jaoks

On liitsõnu, mille üks osa on omandamas väga üldist tähendust ja muutumas liitetaoliseks elemendiks. Sõna, millest tuletis moodustatakse, on tuletusalus, selle sõna tüvi alustüvi. Ka kond-tuletiste puhul kehtib häälikuühendite kirjutamise reegel, mille järgi kirjutatakse kaashäälikuühendis iga täht ühekordselt, v. Põhijuhul ei muuda -mine tuletusaluse verbi mõistemahtu, nt rääkimine osutab igasugusele rääkimistegevusele.

Nimisõnaliited tuletavad nimisõnu, mis väljendavad: tegevust -mine, -mine, -m, -us, -u, -e, -ng, -k, -ndus, -nd, -e : -me, - a m, -is isikut või asja -lane, -nna, -tar, - a rd, -sk, -nik, -ja, -nu, -tu, - V r, -ik, -ts, -kas, -el, -i kogu või ala -kond, -stik, - i stu, -la, -mu, -mik, -ndik Liited on jaotatud tähendusrühmadesse nende esmase tähenduse alusel.

• Üldnõuded gaasipaigaldisele § 3.
• Sõna ehitust kirjeldatakse sõna ehitamise moodustamise kaudu.
• Hapu spin-provrusia
• Все ваши разлюбезные дружки-октопауки останутся живы, если сами не нападут.
• Вдруг завопил Роберт.

Kui arvestada teiseseid tähendusi, siis osa liiteid annab ka kahe või koguni kolme rühma tuletisi. Peale loetletud liidete on eesti keeles kaks vähendava ehk deminutiivse tähendusega liidet -ke ne ja -u. Nimisõnaliited Tegevusliited Tegevusliidete abil tuletatakse peamiselt tegevuse nimetusi.

Põhijuhul ei muuda -mine tuletusaluse verbi mõistemahtu, nt rääkimine osutab igasugusele rääkimistegevusele.

• Так придет ли _наша_ Вселенная к гармонии.
• Мне приходится использовать методики для усиления.
• Kuunarnuki 6. etapi esimene etapp
• Тебе далеко до моего Кэти воткнула иголку в вену, подождала несколько секунд.
• По-моему, ты уже настолько же октопаук, насколько и человек.

Olenevalt kontekstist võivad teonimed küll esitada tegevuse kord protsessina, kord nähtusena, vrd Õuna söömisel protsess hakkas ta kõht valutama : Õuna söömine nähtus on meeldiv tegevus. Teonimede hulgas on peale sõnaliigituletiste ka mõistetuletisi — kitsamas tähenduses nähtusenimetustena kasutatakse mine-tuletisi õppeainete ja tegevusalade nimetamisel, nt laulmine, joonistamine, võimlemine, käimine, matkamine.

Põhiline tegevusala väljendaja on siiski -us. Tuletusaluseks on mõned ühesilbilise vokaaltüvega verbid. Tuletised esinevad peamiselt liitsõna eesosana, nt söömaaeg, joomalaul, saamahimu, löömamees, harva omaette sõnana, nt läks löömaks, on käima pealsöömad-joomad.

Nõuded gaasipaigaldisele ja gaasipaigaldise ehitamisele

Liitsõna eesosana eelistatakse us-tuletist kui lühemat mine-tuletisele ka protsessitähenduse korral, nt puhastusvahend, täienduskursused. Üksikud verbilähtesed us-tuletised väljendavad tegijate kollektiivi, asutust või kohta, nt valitsus, Kvass liigeste raviks, toimetus, esindus, kirjastus, kaevandus, kauplus.

Astmevahelduslike tüvede korral on tuletustüvi harilikult tugevas astmes, nihkunud tähendusega tuletiste puhul esineb ka nõrka tuletustüve, nt kütus, katus, matus, hoius.

\

Sõnadel võime ja loome on liide liitunud ma-tegevusnime tunnusele. Moodustuslikult liigendamatud on nt ranne, habe, kübe, nääre, lõke : lõkmed, ige, ebe, suge. Tuletisi saab moodustada ainult neist verbidest, mis väljendavad alusest lähtuvat tegevust.

Vahendid jamliidete jaoks üldise tegijatähenduse on osal ja-tuletistel ka kitsam tähendus.

Nõuded gaasipaigaldisele ja gaasipaigaldise ehitamisele – Riigi Teataja

Nad võivad märkida: ametit, nt laulja märgib kas igasugust laulvat inimest või elukutselist lauljat, samuti õpetaja, joonestaja; tegevusvahendit seadet, tööriistant hävitaja märgib kedagi või midagi, kes või mis hävitab midagi, või sõjalennukiliiki. Adjektiivist lähtuvad tuletised on enamasti halvustavad, v. Loodusteaduste sõnavaras kasutatakse V r-liidet ka loomanimetustes, nt mähkur, ujur, tuhkur. Botaanikas märgivad line-tuletised taimesugukondi, nt kanarbikulised, nelgilised, zooloogias seltse, alamseltse ja rühmi, nt hailised, ahvilised, astlalised.

Liide on väga üldise tähendusega: tuletised väljendavad alustüvega märgitud tunnuse kandjat. Enamik ik-tuletisi on nimetavas kahesilbilised esma- või teisevältelised sõnad, nt pisik, saadik. Erandlikult on kolmandas vältes number- tütar- ja mõte-tüüpi sõnadest lähtuvad tuletised, nt aadlik, samblik, keermik.

EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

Mitmesilbilistes eesti kohanimedes esineb mõlemat võimalust, nt rakver e lane, viljand i lane, jõgev a lane, aser i lane, haapsal u lane. Kui tuletusalus ei näita isiku sugu nt eestlane, juutsiis -nna või -tar lisab ainult naissootähenduse: eestlanna, juuditar. Tuletist kuninganna kasutatakse nii naissoost valitsejanna kui ka kuninga abikaasa tähenduses, niisamuti on kuningatar nii kuningriigi naissoost valitseja kui ka kuninga tütar. Argikeele ja slängisõnad võivad aja jooksul neutraliseeruda, kirjakeelseks on saanud nt pastakas ja vildikas.

Erandid: koore ürask, linask. Erandid: möödanik, hapnik, süsinik, vesinik. Liide ei ole tänapäeval produktiivne. Tuletustüve vokaal on a või i.

Eesti keele käsiraamat

Liide on eriti produktiivne oskuskeeles. Selle rühma eeskujul on erandlikult tuletatud ka liikmeskond ja jaoskond.

Verbide puhul liitub -kond konsonanttüvele, nt võistkond, pöördkond. Rindtarindis võib korduva kond-liite ära jätta, Vahendid jamliidete jaoks oleks ta liitsõna põhisõna, nt mees- ja naiskonnad. Õigekirjutuse poolest aga ei erine kond-liide muudest liidetest.

Ka kond-tuletiste puhul kehtib häälikuühendite kirjutamise reegel, mille järgi kirjutatakse kaashäälikuühendis iga täht ühekordselt, v. Muude tüvede välde enamasti säilib, nt andmestik, kombestik, luitestik. Paljud tuletised on oskussõnad, mis erinevad samatüvelistest stik- ja kond-tuletistest mingi tähendusvarjundi poolest. Vähendusega kaasneb enamasti hellitlev varjund. Vahel võib see olla ka halvustav, nt värvitud daamike, või tühisust toonitav, nt Tal on seni ilmunud vaid Vahendid jamliidete jaoks raamatukest.

Liitele võib eelneda tüvevokaali asemel teine vähendusliide -u, nt laevuke, lapsuke, naisuke, pojuke, tuluke, või vokaal -i, mis samuti osutab vähesusele, nt vennike, mehike.