Jala liigeste ja ligamentide valu. Liigesesidemete vigastus | Haiguste ABC - lovl.ee
Allopurinool on väga tõhus. Põletikku ja valu vähendavad ka apteegi käsimüügist saadavad valuvaigistid.
Laesio ligamenti articulatio talocruralis ld.
Injury ligaments of the ankle joint ingl k. Milles seisneb vigastus?
- Probleemid hüppeliigeses ja sääres » Kasulikku lugemist » Eesti Ortoosikeskus
- Enamlevinud luu- ja liigesehaigused «
- Mida teha, kui valu liigestes
- Põhjused Lihtsad seljavalud On põhjustatud tavaliselt lihtsatest lihaspingetest, rühihäiretest ja mehhaanilisest lihas düsbalansist.
- Galerii Enamlevinud luu- ja liigesehaigused Inimese luud, liigesed, lihased, kõõlused ja liigesesidemed moodustavad toese.
- Randme- ja põlveliigese tugisidemed on kasutusel nii traumade kui ka ülekoormussündroomide ravis.
Vigastus seisneb hüppeliigest toetavate sidemete rebenemises trauma tõttu. Kuidas tekib vigastus?
Enamlevinud luu- ja liigesehaigused
Sidemed ehk ligamendid on liigese abiapaadid, mis aitavad liigest stabiliseerida ehk oma õiges asendis hoida. Hüppeliigest fikseerivad sidemed paiknevad liigese seesmisel ja välimisel küljel.
Sagedamini vigastatakse välimisi sidemeid. Hüppeliiges võtab osa Kourney spin kinnitus edasikandmisest pöiale, samuti tasakaalu säilitamisest.
Hüppeliigeste sidemete vigastus - lovl.ee
Hüppeliigese sidemete rebend tekib jala väänamisel või hüppelt ebasoodsal maandumisel. Millised on sümptomid? Vigastuse sümptomid olenevad sellest, millises mahus ja millised sidemed on vigastatud, kas vigastus on osaline rebenenud on osa sidemekiududest või täielik.
Marika Jürgenson, Rahvasuu tahab ekslikult kõiki liigesevaevusi reumaks nimetada. Reumatoloogias tuntakse degeneratiivseid ehk organismi vananemisega seotud ja põletikulisi haigusi, kuid liigesehädade põhjuseks ei ole alati reumatoloogiline haigus, vaid ka spordi või tööga kaasnev ülekoormus ja traumad. Samal teemal Neli tegevust, mis teevad järjekindlalt su liigestele liiga
Kõige raskem on vigastuse aste on luumurd koos sidemete rebendiga. Esimene sümptom peale vigastuse tekkimist on valu.
Haigused ja seisundid
Mõne minuti kuni tunni jooksul tekib vigastuse piirkonda verevalum ja turse. Sidemete rebendi kerge vormi korral on võimalik valuga jalale toetada. Raske vigastuse korral jalale toetamine valu tõttu pole võimalik. Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võib vaja minna Hüppeliigese sidemete vigastuse diagnoosimine algab välisest vaatlusest ja katsumisest.
Seejärel tehakse röntgenfilm, et välistada luu vigastust. Spetsiaalne, nn.
Hüppeliigeste sidemete rebendid
Ravivõimalused Peale vigastuse tekkimist tuleks koheselt asetada peale külm kott umbes 30 minutiks. Jalale tuleks koheselt anda rahu ja jäseme peaks tõstma kõrgemale.
Kui verevalum kujuneb minutitega peale vigastust, peab pöörduma arsti poole. Hüppeliigese sidemete rebendite kergemad vormid ravitakse toega ehk ortoosiga. Raskel juhul asetatakse jäse kipslahasele või kasutatakse keerukamat ortoosi e. Esimestel päevadel võib kasutada ka karke või küünarvarre keppe.
Liigeste vigastused
Kui on tegemist ainult sidemete rebendiga, kestab kipsravi nädalat. Lisaks tuleks alguses Jala liigeste ja ligamentide valu ja turse leevendamiseks tarvitada põletikuvastaseid tablette ning istudes ja jäset tuleks hoida pikali olles kõrgemal.
Taastusravi: Peale kipsi eemaldamist on jalg mõni aeg kange, seepärast tuleb teha peale kipsi eemaldamist ravivõimlemist. Kindlasti ei tohi ise eemaldada kipsi varem kui on ette nähtud.
Hingedega käigusaapa kasutamisel on liigesjäikus tunduvalt väiksem, kuid spetsiaalseid ravivõimlemisharjutusi tuleb teha ikkagi. Kui hüppeliigese sidemete vigastust välja ei ravi, siis võivad need korduma hakata.
Kindlasti ei tohi hüppeliigest peale ravi lõppu tugevalt koormata olenevalt vigastuse raskusastmest nädalat, aga ujumine, jalgratta väntamine on küll soovitav. Kuidas vigastust vältida?
Eelkõige tuleb kanda sobiva kontsaga jalatsit, konts ei tohi olla väga kõrge. Samuti ei tohiks tormata treppidel ja tänavatel. Sportimsel tuleb kanda sobivaid jalatseid ja alustada treeninguid venituste ja soojendusharjutustega. Kasutatud kirjandus: Jaan Seeder keletisüsteemi ülekoormushaigused ja spordivigastused.