Kuidas ravida puusaliigese liigeste valu

Tööasendeid tuleb vahetada ja pikaajalise töö korral aitab vahevõimlemine leevendada liigeste ühekülgset koormust. Kõhre kaitsmiseks määratakse haigele pika aja vältel glükosamiini ja kondroitiinsulfaati.

Põlvevalu on tunda esmalt trepist laskudes, hiljem ka üles tõustes.

Osteoartroosi vastu aitab võimlemine ja seda tuleks teha juba noorena, et haigus ei tekiks. FOTO: Panther Media Osteoartroosiga on tegemist 12 protsendil inimeste liigesehaiguste juhtudest ning see põhjustab eakatel kõige sagedamini liikumisvõime kaotust. Ameerikas tehtud statistika järgi elab USA-s inimest, kes ei suuda just osteoartroosi tõttu kõndida isegi magamistoast vannituppa.

Puusade ja põlvede artroos võib häirida ka käimist. Sõrmeliigeste kulumus muudab käe kohmakaks ning liigutustel valuhellaks, sõrmeliigeste kohale tekivad artroosisõlmed.

Valu saab leevendada Artroosi ei ole võimalik välja ravida, küll aga saab valu- ja põletikuravimitega valu leevendada. Valu korral võtta paratsetamooli ja kasutada lokaalseid valu- ja põletikuvastaseid salve, mis on saadaval apteegis käsimüügis.

Toimetas Einar Ellermaa Pexels. Liiges on keeruline aparaat. Selles on lööke ja hõõrdumisi leevendavaid kõhrepindu ja liigest koos hoidvaid kudesid ning liigesesidemeid. Liigest toetavad ka liigesele kinnitunud lihased ja kõõlused.

Ärritatud ja turses liikmele võib asetada ka külmageeli või -koti. Samuti on leitud seos hüpermobiilse üliliikuva puusaliigese ning alaselja valu vahel.

Femoroatsetabulaarne pitsumine Femoroatsetabulaarset pitsumist iseloomustab liigestuvate pindade anatoomiline eripära, mis piirab puusa liikuvust ning tekitab liikumisel valu.

Liigeste kulumisest pole pääsu

Anatoomilised muutused siinkohal liigne luumass tekivad tavaliselt reieluu pea CAM ning atsetabulumi ülemises osas PINCERsageli on probleem ka liigese ebaühtlases liigestumises.

On leitud ka seos lapsena põetud Perthese tõvega. Valu on sellise probleemi puhul kõige sagedasem kaebus, seda võib esineda mõjutatud küljel alates alaseljast kuni reie keskosani välja, sageli siiski ühes kindlas kohas. Enamasti kannatavad selle käes noored ning keskealised mehed ning probleem võib olla omandatud või kaasasündinud.

Omandatud pitsumine on sageli korduvate koormavate liigutuste tagajärg, näiteks pikaaegne kükitamine, autosse istumine ja sealt väljumine, puusa koormamine maksimaalsete rotatsioonasenditega, järsud pööramised, suunamuutused ja hüpped. Ravi, nagu enamus ortopeediliste probleemide puhul võib olla konservatiivne või operatiivne. Konservatiivsel ravi pööratakse rõhku liigesliikuvuse arendamisele, puusaliigest ümbritsevate lihaste tugevdamisele, aktiivse eluviisi julgustamisele ning valuravile.

Operatiivne ravi on soovitatud nendele, kellel konservatiivne ravi tulemust ei andnud.

Liigeste kulumise vastu aitab kõige paremini igapäevane võimlemine

Sekkumisega on võimalik ennetada probleemi uuesti esinemist ning hilisemate teiseste probleemide tekkimist. Suure pöörla valusündroom Veel mõnda aega tagasi esines veendumus, et valusündroomi põhjustab peamiselt puusa küljel trohhanteril asuva limapauna põletik, siis nüüdseks on teada, et valu selles piirkonnas tekib peamiselt puusa abduktorlihaste keskmine ja suur tuharalihas ning laisidekirme pingutaja kõõluste patoloogia tõttu.

Iga päev mõjub meie liigestele koormus ja need saavad kahjustada. Eriti raske on põlvedel, sest peale keha kogumassi mõjuvad neile löögikoormused jooksmisel ja hüppamisel. Kellel tekib valu liigestes sagedamini?

Kõõlustes võib tekkida põletikuline reaktsioon, mis omakorda võib sarnase reaktsiooni esile kutsuda sealses limapaunas. Kulumist ei saa välja ravida Liigeste kulumishaigust ei ole võimalik välja ravida, vaid ainult valu- või põletikuravimitega leevendada.

Dr Kalvet ütleb, et kindlasti ei maksa liigesevalude ilmnemisel liiga kauaks jääda neid n-ö koduste või käsimüügi vahenditega ravima, vaid pöörduda arsti poole.

Esimene käik peaks olema perearsti juurde, kes oskab diagnoosida välja sortidakas probleemiga peab edasi tegelema ortopeed või reumatoloog traumatoloog või saab perearst oma jõududega hakkama. Oluline on teha vahet, millise haigusega on tegemist, sest edasine tegutsemine on erinev.

Moondava liigesepõletiku ehk artroosi korral, kui ravimid enam ei aita, tuleb minna ortopeedi vastuvõtule, kellega koos otsustatakse kunstliigese operatsiooni vajadus.

Nende liigeseid säästvate võtetega püütakse vähendada liigesevalu, säilitada liigese õiget ehitust ja vähendada jõukulu. Teisalt aga võivad need koormata ja kulutada põletikulisi liigeseid ja lihaseid ning just seetõttu on tähtis omandada liigeseid säästvad töövõtted.

Saada lugu

Staatilist lihastööd tehakse näiteks siis, kui ollakse püsiasendis näiteks töötades ette kummargil. Dünaamilise lihastöö korral lihased vaheldumisi pingulduvad ja lõõgastuvad.

• Delta-liigeste ravi
• A nagu artroos. Liigesekulumuse tundemärgid on just sellised | lovl.ee
• Stop valu hommikul

Tuleks vältida tööd kummargil, sest see nõuab ülakeha staatilist lihastööd. Osteoartroosi suurim riskitegur on vanus. Uuringud on näidanud, et kui alla aastaste seas oli seda haigust kahel protsendil, siis 45—aastaste hulgas juba 30 protsendil ja üle aastastest koguni rohkem kui l. Mis liigub, see kulub Suured liigesed, nagu põlved ja puusad, on kogu aeg koormatud. Samuti saavad palju koormust labakäed ja sõrmed, millega me tööd teeme.

Haigused ja seisundid

Liigesekõhre pinnale tekivad selle toimel haavandid, mida röntgenipildilt ei näe. Hiljem need küll paranevad, kuid haavanditega kaasnevad liigesepilu vähenemine ja kõhre paksenemine. Nahale tekkinud haavast jääb silmaga nähtav arm. Umbes samasugused muutused toimuvad ka liigeses, kuigi silmaga neid ei näe. Alles hiljem võib röntgenipildilt märgata, et liigesepilu on kitsenenud ja -pinnad paksenenud.

Inimene ise tunneb siis juba valu ja tema liigesed ei liigu enam nii hästi kui varem.

Valu ilmutab end esialgu üksnes niisugusel juhul, kui liiges on koormatud, kuid võib protsessi edenedes vaevata inimest ka puhkeajal ja hakata segama und. Esmane osteoartroos tekib tervele liigesekõhrele.

Soodustavad tegurid on ülemäära suur kehakaal ja raske füüsiline töö — eriti niisugune, mille puhul korduvate liigutustega koormatakse kogu aeg üht ja sama liigest.