Sigade haiguse liigeste veterinaarid. Organisatsioonist I

Tekitaja pesitseb tema kurgus ja levib teistele loomadele piisknakkuse teel. Enamasti seostatakse haiguspuhanguga üht tüve. Põrsad saavad tekitaja kohe pärast sündi kontaktil emisega. Nakkuse kulg Pärast M.

Glässeri haigus Haemophilus parasuis infektsioon Äge, kõrge suremusega fibrinoosse polüserosiidi ja artriidiga kulgev bakteriaalne haigus sigadel, mis esineb sigadel kogu maailmas.

Tekitaja Haiguse põhjustaja on väike liikumatu pleomorfne Gram-negatiivne bakter Pastereurellaceae sugukonnast, mis on kultiveerimisel kasvukeskkonna suhtes nõudlik.

Tüved on fenotüübilt ja genotüübilt heterogeensed, kaasa arvatud virulentsuselt.

• Kiirusta ola liigesed
• Kuidas eemaldada valu salvi liigestes
• Artrosi randme folk oiguskaitsevahendid

Jagunevad 15 serovari, kuid palju esineb ka tüpeerimatuid tüvesid, genotüübi ja serovari vahel puudub otsene seos. Sagedasti esineb loomal enam kui üks tüvi samaaegselt, karjas esineb enamasti tüve, on leitud ka kuni 16 tüve samas karjas samas tootmistsükli kestel ringlemas.

Enamasti seostatakse haiguspuhanguga üht tüve. Tekitaja esineb teadaolevalt vaid sigadel ja metssigadel.

Tekitajad pole väliskeskkonnas püsiv ning tavalised desoained tapavad need. Epidemioloogia H. Tekitaja kandub üle nakkuskandja kontaktil vastuvõtlike sigadega.

Liigesepõletikud Artriit ehk liigesepõletik ja lonkamine on probleemiks paljudes karjades. Taani Kuninglikus Veterinaar- ja Põllumajandusülikoolis uuriti lähemalt lonkamise põhjusi nuumkarjades. Nakkusliku artriidi põhjustajaid on mitu, kuid konkreetse uurimuse tulemusena leiti, et kõige tähtsam nendest on Mycoplasma hyosynoviae. Veel võivad artriiti esile kutsuda punataudi tekitaja Erysipelas rhusiopathiaeGlasseri haigus H.

Põrsad saavad tekitaja kohe pärast sündi kontaktil emisega. Enamasti ennetab haigestumist maternaalsete antikehade olemasolu ajal virulentsete tüvede varajane koloniseerimine põrsaste ülemises hingamisteedes.

Sigade Aafrika katk

Samas ei kaitse see juhul, kui ringleb erinevaid tüvesid, mistõttu tuleb sel perioodil vältida erinevates vanustes ja kohtadest pärinevate sigade karja toomist. On leitud, et võõrutuse aegne liigivaene mikrobioota ülemistes hingamisteedes, mis võib olla tingitud antibiootikumide kasutamisest, võib olla predisponeeriv tegur H.

Haiguse raskus sõltuv tüve virulentsusest, põrsaste immuunseisundist, samaaegselt karjas esinevatest teistest patogeenidest ning looma geneetilisest resistentsusest. Sigadel on leitud mõned geneetilised markerid, mida seostatakse H. Kaasuvad stressorid, peamiselt viirusinfektsioonid, Sigade haiguse liigeste veterinaarid mõjutavad immuunsüsteemi modelleerivad samuti haiguse levimust.

Immuunsupressiooni korral võib tavaliselt hingamisorganitega piirduvad H. On kirjeldatud seost reproduktiiv-respiratoorsündroomi viirusega, sigade tsirkoviirus 2 ja gripiviirusega.

Antibiootikumitundlikkus võib olla varieeruv.

Vaktsineerimist peetakse efektiivseks meetmeks suremuse ennetamiseks. Haigus Haigustunnused ilmnevad peamiselt 4 kuni 8 nädala vanustel põrsastel, sõltuvalt maternaalsete antikehade tasemest ja tekitaja koloniseerimisest.

Inkubatsiooniperiood võib sõltuvalt tüvest ja nakkusdoosist olla 24 tunnist kuni päevani. Ägeda kulu korral ilmnevad haigustunnused vähem kui 48 tunni jooksul, haigestumine võib lõppeda ka äkksurmaga, mil sümptomid ei arene välja.

1. Shegreni liigeste haigus
2. У нее даже не осталось сил, чтобы приподнять металлическую крышку над головой.
3. Sigade Aafrika katk – Vikipeedia
4. Sigade haigused | Põllumajandus- ja Toiduamet
5. Udu liigeste ulevaateid
6. Bolt vaagna liigestes naistel
7. И без транслятора.
8. Liideste poletiku punetus

Tüüpilised kliinilised tunnused on kõrge kehatemperatuur Tunnused võivad esineda samaaegselt või iga tunnus eraldi. Kergema või keskmise raskusega kliiniliste tunnuste korral elavad põrsad enamasti ägeda faasi üle ning võib tekkida krooniline faas, mil põrsad on karvased, känguvad ning nad lonkavad.

Sigade tursetõbi Escherichia coli enterotokseemia Haigusele on iseloomulik nahaalune ja serooskestade alune turse, progressiivne ataksia, loomad jäävad lamama ja surevad.

Haigus võib ilmneda ka täiskasvanud sigadel sporaadiliselt, mil sümptomid ei ole patognostilised, kultidel on näiteks kirjeldatud mälumislihaste põletikku. Sigade haiguse liigeste veterinaarid Üliägeda kulu korral surevad põrsad enamasti ilma iseloomulike patoloogiliste muutusteta, kuid mõnedes kudedes võivad esineda täppverevalumid.

Mõnikord esineb rinna- ja kõhuõõnes suurenenud kogus ilma fibriiniladestuseta seroosset verist vedelikku. Ägedale süsteemsele infektsioonile on iseloomulik fibrinoosse või mädas-fibrinoosse polüserosiidi, polüartriidi ja meningiidi teke.

Viiruse siirutajateks ja looduslikuks reservuaariks on pehme toesega puugidkes nakatuvad viirust kandvatel sigalastel parasiteerides.

Fibrinoosset eksudaati esineb pleural, perikardil, kõhukelmel, liigesepindadel, ajukelmel ning enamasti on ka vedeliku kogus tavapärasest suurem. Katarraalse mädase bronhopneumoonia tõttu võib esineda fibrinoosset pleuriiti koos kopsukoe kranioventraalse tihkenemisega või ilma tihkenemiseta.

Diagnoosimine Süsteemse haigestumise korral pole kliinilised tunnused iseloomulikud ning diferentsiaaldiagnostiliselt peab arvesse võtma ka teisi haigustekitajaid.

Fibrinoosset polüserosiiti võivad põhjustada ka teised Gram-negatiivsed bakterid, näiteks mittehemolüütiline Escherichia coli. Sellel puhul esineb polüserosiit enamasti sporaadiliselt ning tabandab imikpõrsaid.

Hemolüütiline Mis liigesed on artriit moodustav Stx2e põhjustab närvinähte hiljuti võõrutatud põrsastel tursetõbemis kliiniliselt sarnaneb H. Tursetõve korral ei arene välja fibrinoos-mädane meningiit, mis on Glässeri haigusele iseloomulik. Mycoplasma hyorhinis on teine oluline fibrinoosse polüserosiidi põhjustaja võõrdesigadel ning leitakse sageli samaaegselt H. Streptococcus suis esineb samas vanuses sigadel ja põhjustab sarnaseid muutusi.

Longet ja artriiti põhjustab ka Erysipelothrix rhusiopathiae ja Mycoplasma hyosynoviae, kuigi nende tekitajate puhul esineb nuumikutel enamasti krooniline mittemädane artriit.

Laboratoorne diagnoosimine: H. Isoleerimise võimalus on suurem, kui võetakse tampooniproov söega või eSwab vedelasse Amies söötmesse ning saadetakse külmkehadega temperatuuril ºC juures laborisse.

Seetõttu on soovitav samalt loomalt võtta mitu erinevat proovi. Laboris tehakse bakterioloogiline külv sobivasse kasvukeskkonda ning inkubeeritakse mikroaeroobsete tingimuste juures.

Kultiveerimine on oluline, kuna antibiootikumitundlikkuse testimiseks on vaja isolaati. Tekitaja leid ninaõõnest ja trahheast ei viita haiguse põhjusele. Süsteemsete haigestumiste puhul isoleeritud tüved kannavad suurema tõenäosusega virulentsusfaktoreid.

Uuringuid teostatakse Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi Tartu laboris Kreutzwaldi Proovide võtmine laboratoorseks uuringuks vt. Kirjandus: Aragon, V. Glässer's Disease. In Diseases of Swine eds J. Zimmerman, L. Karriker, A. Ramirez, K. Schwartz, G. Stevenson and J.

• Sustid Sustava poletik
• Seederoli liigeste raviks
• Salvi kuunarnuki liigeste valuga