Juudi uhised probleemid
Augustinuse teooria Matteus-Markus Augustinuse teooria on vanim sünoptilist probleemi seletav teooria, mille autoriks on 5. Loodetavasti leeveneb
Markus Kahe allika teooria Tunnustatuim teooria, mille keskmes on Markuse evangeelium kui vanim evangeelium, millest Matteus ja Luukas on oma evangeeliumide narratiivi kokkukirjutamisel Juudi uhised probleemid.
Sünoptilised evangeeliumid
Teiseks allikaks, kust Matteus ja Luukas materjali ammutasid, on selle teooria kohaselt Q-allikas, mis sisaldas peamiselt Jeesuse õpetust ja ütlusi, kuid mis pole säilinud. Samas sisaldab kumbki evangeelium lisaks eelnevale veel oma spetsiifilist materjali.
Q-allika hüpoteesi teeb usutavaks asjaolu, et Matteus kasutab ära pea kogu Markuse materjali, Luukas aga umbes poole, kusjuures nii Matteus kui Luukas kasutavad üsna sageli Markuse sõnastust pisimate detailideni [13] Farreri Markuse-Matteuse teooria Farreri hüpoteesist lähtuvalt toetub Luuka evangeelium lisaks Markuse evangeeliumile ka Matteuse tekstidele.
Teooria väidab, et Matteus polveliigese haiged oma evangeeliumi kirjutamisel Markuse evangeeliumi narratiivi, kuid lisas sinna omalt poolt õpetussõnu ja muutis sündmuste järjekorda oma eesmärgist lähtuvalt.
Juut ja muslim – kohe näha, et vanad sõbrad
Neist hilisem Luuka evangeelium kasutas aga mõlema eeskuju, lisades materjali ning tehes ümberkorraldusi [12]. Kolme allika teooria Kolme allika teooria kombineerib omavahel kahe allika teooriat ja Farreri teooriaid ning ütleb, et Matteuse ja Luuka evangeeliumid kasutasid Markuse evangeeliumit ja Q-allikat kui lähtematerjali, kusjuures Luuka evangeelium põimis omakorda oma lugudesse sisse Matteuse kirjapandut [14].
- Совет проведет специальную сессию и уже сегодня вечером составит список наших претензий.
- Arutelu:Aškenazi juudid – Vikipeedia
- Uhine salvi reiting
Nii leiab teooria, et Markuse evangeeliumi üheks allikaks on Q-allikas, kuid nendib, et sama allikat on kasutanud eraldiseisvalt ka Matteus ja Luukas. Farreri teooriast on juurde lisatud mõte, et Matteus kasutas oma tekstide baasina Markuse evangeeliumi ning Luukas nii Markust kui ka Matteust.
Juut ja muslim — kohe näha, et vanad sõbrad Selle tuhandeid aastaid tagasi alanud verise rivaalitsemise tagamaadest kirjutab Lähis-Ida ekspert Üllar Peterson.
Lisaks eelnevale on peetakse tõenäoliseks, et Luukas on lähtunud ka Hierapolise Papiase tekstidest [15]. Teooriat peetakse peamiste uurijate poolt küsitavaks, kuna Q-allikas on enamasti konstrueeritud kui Matteuse ja Luuka evangeeliumide ühisosa, millest on maha arvatud lõigud, mida Matteus ja Luukas jagavad Markuse evangeeliumiga. Wilke teooria Markus-Luukas Wilke teooria on kahe allika teooria edasiarendus, mis sedastab, et Markuse evangeelium on Luuka evangeeliumi aluseks ja Matteus on kasutanud mõlemat eelnevat oma evangeeliumi allikana.
Navigeerimismenüü
Teooria nurgakiviks on lähtumine evangeeliumide keele ja struktuuri keerukuse võrdlemisest, s. Nelja allika teooria Nelja allika teooria peab kõige tõenäolisemaks, et Matteuse ja Luuka evangeeliumide aluseks on neli allikat: Markuse evangeelium ning Q- M- ja L-allikad, mis pole tänase päevani säilinud [17] Matteus Kahe evangeeliumi teooria Matteus-Luukas Kahe evangeeliumi teooria ehk Griesbachi teooria peab varaseimaks evangeeliumiks Matteuse evangeeliumi, millest esimesena on tõukunud Luukas.
Viimasena kirjutatud Markuse evangeelium on kasutanud mõlemat varasemat evangeeliumi oma allikana kuid vaid seal, kus tema eelkäijad on omavahel nõus olnud [18]. Kahe evangeeliumi teooria on kahe allika teooria kõrval kõige enam levinud mudel selgitamaks sünoptilist probleemi [19]. Teooria peamiseks tugevuseks kahe allika teooria ees on välise Q-allika välistamine — Luuka ja Markuse evangeeliumide algallikaks peetakse ainult Matteuse evangeeliumi.
Seda seisukohta on toetamas ka varakristlikud materjalid.
Augustinuse teooria Matteus-Markus Augustinuse teooria on vanim sünoptilist probleemi seletav teooria, mille autoriks on 5. Teooria kohaselt on vanim evangeelium Matteuse evangeelium, mida hiljem kasutab Markus oma evangeeliumi Juudi uhised probleemid. Lisaks sellele peab ta tõenäoliseks, et Markus on oma evangeeliumisse sisse põiminud mõtteid ka Peetruse jutlustest.
Luukas kirjutab oma evangeeliumi, toetudes mõlemale eelkäijale.
Arutelu:Aškenazi juudid
Teooria peab sünoptilise probleemi keskseks tõendusmaterjaliks pigem ajaloolisi tunnistusi kui tekstikriitikat, s. Augustinuse teooria toetajad näevad seda kui lihtsat ja ühtset lahendust sünoptilisele probleemile [20]. Luukas Jeruusalemma koolkonna teooria Hinnanguline valu kuunarnuki liigeses koolkonna teooria peab sünoptiliste evangeeliumide aluseks Kreeka antoloogiat ld: Anthologia Graeca skeemil tähistatud A-galisaks on Luukas selle teooria kohaselt saanud sisendi R-allikast, mis pole tänaseni säilinud.
Matteuse evangeelium ei kasuta Luuka evangeeliumit otsese allikana, pigem jõuvad Luuka mõjud Matteuseni läbi Markuse evangeeliumi [21].
Juudid
Selle koolkonna esindajad peavad sünoptilise probleemi lahkamisel võrdväärselt oluliseks heebrea keelt kreeka ja aramea keele kõrval. Samuti toovad nad eraldi välja rabiinliku kirjanduse, juudi Tagasi haiget istub ja Surnumere rullid, mis kõik on Jeruusalemma koolkonna teooria kohaselt evangeeliumide sünnilukku oma jälje jätnud.
Oluline allikas puudub Mitme allika teooria Markuse, Matteuse ja Luuka evangeeliumid ei ole omavahel otseses sõltuvussuhtes, vaid igaüks neist on saanud mõjutatud hoopis varasematest dokumentidest.
Teooria kohaselt tuleneb kolme sünoptilise evangeeliumi ühine materjal protoevangeeliumist, mis sarnaneb kõige enam Markuse evangeeliumiga. Teooria paneb ette, et proto-evangeeliumit on allikana kasutanud hilisemad A- ja B-allikad, mis omakorda on sünoptiliste evangeeliumide allikaiks.
- Макс абсолютно против всей этой идеи, - прервала ее Эпонина.
- Sünoptilised evangeeliumid – Vikipeedia
- Parast uhise valus jooksmist
Matteus ja Luukas on lisaks kasutanud Q-allikat ning võimalik, et veel mingeid lisaallikaid [22]. Heebrea evangeeliumi teooria ehk proto-evangeeliumi teooria Heebrea evangeeliumi teooria on seisukohal, et kanoonilised evangeeliumid toetuvad tänaseks kadunud heebrea- või arameakeelsele evangeeliumile.
Teooria põhineb varakristlikul traditsioonil ja 2. Sõltumatu teooria Enamasti peetakse sünoptiliste evangeeliumide sarnasuse allikaks lähtumist samadest kirjalikest materjalidest, kuid hüpoteeside rohkus näitab, et üht ja lõpuni vettpidavat teooriat pole suudetud leida. Sõltumatuse teooria pooldajad väidavad, et iga evangelist on kirjutanud oma evangeeliumi eraldiseisvalt ja toetudes pealtnägijate suulistele tunnistustele.
Samuti peetakse võimalikuks evangeeliumide lähtumist liturgiast ja teistest suulistest traditsioonidest. Michigan: Eerdman. Lk Introduction to the Synoptic Gospels.
Lk 2— Uue Testamenendi sissejuhatus. Tartu Ülikool: e-õppe materjal. P; Davies, Margaret Studing the Synoptic Gospels.
Markus Kahe allika teooria Tunnustatuim teooria, mille keskmes on Markuse evangeelium kui vanim evangeelium, millest Matteus ja Luukas on oma evangeeliumide narratiivi kokkukirjutamisel tõukunud. Teiseks allikaks, kust Matteus ja Luukas materjali ammutasid, on selle teooria kohaselt Q-allikas, mis sisaldas peamiselt Jeesuse õpetust ja ütlusi, kuid mis pole säilinud. Samas sisaldab kumbki evangeelium lisaks eelnevale veel oma spetsiifilist materjali. Q-allika hüpoteesi teeb usutavaks asjaolu, et Matteus kasutab ära pea kogu Markuse materjali, Luukas aga umbes poole, kusjuures nii Matteus kui Luukas kasutavad üsna sageli Markuse sõnastust pisimate detailideni [13] Farreri Markuse-Matteuse teooria Farreri hüpoteesist lähtuvalt toetub Luuka evangeelium lisaks Markuse evangeeliumile ka Matteuse tekstidele.
A history of the synoptic problem: the canon, the text, the composition and the interpretation of the Gospels. New York: Yale University Press. Lk — Observations on the Juudi uhised probleemid Gospels, tending chiefly to ascertain the time of their Publication, and to illustrate the form and manner of their Composition.
London: T. London: Brill Academic Pub. Lk 97— Two-Source Hypothesis. Westmont: Intervarsity Press.
Lk xxi. Overview of Proposed Solutions.
Zur synoptischen Frage. Jahrbücher für protestantische Theologie. Vol 4, lk — Der Urevangelist oder exegetisch kritische Untersuchung über das Verwandtschaftsverhältniß der drei ersten Evangelien.
Three Views on the Origins of the Synoptic Gospels. Rethinking the Synoptic Problem. Three views on the origins of the Synoptic Gospels Les Premiers Évangiles, un nouveau regard sur le problème synoptique in French. Grand Rapids: Baker Publishing Group. Lk 15—16 Bauckham, Richard Beck, David Baker Academic.
Eestikeelne väljend on "aškenazi juudid".
Carlson C. Dungan, David L. Farmer, William New York: Macmillan. Goodacre, Mark Holtzmann, Heinrich Julius Lindsey, Robert Novum Testamentum 6, lk — Lührmann, Dieter MacDonald, Dennis Ronald Atlanta: Early Christianity and Its Literature 8.
Montserrat, Joan Owen, Henry Perkins, Pheme Riistan, Ain Rolland, Philippe Juudi uhised probleemid Les Éditions du Cerf. Sanders, E. Thomas, Robert L. Turner, David L. Lk 15—16 Wenham, John Wilke, Christian Gottlob