Taime uhiste haiguste.

Viimasel ajal on olnud üsna sage kõrreliste tungaltera esinemine, mida tekitab seen Claviceps purpurea anamorf Sphacelia segetum. Kõrreliste lehtedele tekivad tumepruunid rombjad laigud, mille keskel arenevad valge täpina lülieosed. Kuid Põhja-Carolina Cooperative Extensioni sõnul ei sisalda enamus müntide taimedes fusarium wilt külgnevaid sümptomeid, kuid igal aastal üle inokulaadi, mis toob kaasa uute taimede nakatumise. Tomatilehed Tomatitaimede küljest näpistatud lehti saab edukalt kasutada kahjuritõrjeks. Sibulakooreleotis tõrjub sõstrapahklesta. Saadud lahusega kasta taimi.

Suuremat kahju tekitavad heintaimedele poolparasiitsed seened, mis evolutsiooni vältel pole kohastunud biotroofsele eluviisile Biotroofne parasitism — ei põhjusta peremehe surma; peremehe surma korral pole parasiit võimeline enam iseseisvalt edasi elama ning osa oma elutsüklist veedavad saproobina Saprotroof ehk saproob on organism, kes saab oma toitained osmoosi osmotroofia teel surnud orgaanilisest ainest mullas.

Selliste seente hulka kuuluvad kõrreliste pruunlaiksuse, musttäpptõve, lumiseene, juuremädanike jt. Täisparasiitsed seened on kõikides arengujärkudes seotud taimedega, nende levimine sõltub taime eluea pikkusest; sellised seened ei surma peremeestaime kiiresti, vaid kurnavad teda aeglaselt heintaimede roosted ja jahukasted.

Sagedasemateks kõrsheinte haigusteks on kõrreliste jahukaste, kõrreliste pruunlaiksus, kõrreliste harmlaiksus, kõrreliste musttäpptõbi, roosted, kõrreliste valgetäpilisus, kõrreliste tungaltera, lumiseentõbi ja tüfuloos.

Üks sagedasemaid kõrreliste heintaimede kahjustajaid on kõrreliste jahukaste, mida tekitab seen Blumeria Erysiphe graminis. Nikotiini valu liigestes eri vormid nakatavad kõrsheinu, teravilju ja kõrrelisi umbrohte. Kahjustuvad lehed ja lehetuped, harva pähikud. Neile tekib valge ämblikuvõrgutaoline või vatjas mütseel, milles kasvuaja lõpuks arenevad tumedad kerakujulised viljakehad periteetsid. Õrna, hiljem tiheneva valkja jahutaolise lehe pinnal asuva niidistiku tõttu on haigus hästi äratuntav.

Viljakehades valmivad pärast talvitumist kotteosed, mis nakatavad kevadel rohelisi taimi. Seen võib talvituda ka niidistikuna mütseelina heintaimede talvituvatel organitel või taliviljaorastel. Tugevasti nakatunud taimed muutuvad kariloomadele mürgiseks.

Lämmastikväetised kiirendavad kotteoste valmimist ja lühendavad seene elutsüklit. Tihe külv soodustab jahukaste arenemist. Suure kahjustuse intensiivsuse korral taimede proteiinisisaldus väheneb, samuti väheneb taimede seeduvus Sõmermaa, Allik Kõrreliste pruunlaiksuse Taime uhiste haiguste heintaimedel võivad olla teraviljadega ühised nt.

Cochliobolus sativus, mis kahjustab heintaimi ja teravilju lülieosjärguna Helminthosporium sativum või esineda kindlal taimeliigil nt.

• Müntide taimede ühised haigused - Kodu hacks
• Bayer: taimekaitse

Haigus on alati hästi äratuntav tasapinnaliste, ühtlaselt pruunide ovaalsete laikude järgi, mida tihti ümbritsevad koltunud koed. Pruunlaiksused põhjustavad seemnete ja tõusmete haigestumist, lehtede enneaegset kuhtumist, juurekaela ja juurte mädanemist. Haigetelt taimedelt saadud seemned on kõlujad, tumenenud iduga, ning nende idanevus on madal. Haigustekitaja levib taimelt taimele lülieostena; säilub eostena seemnetel, mütseelina ja viljakehadena taimejäänustel ning elavatel taimedel.

Kõrreliste pruunlaiksuse tõrjeks on oluline seemnete puhtimine, õige külvikord ja taimejäänuste sügav sissekünd. Kõrreliste harmlaiksust tekitab seene Mycosphaerella recutita anamorf lülieosjärk Scolecotrichum graminis.

Soovitusi porrulaugu kasvatamiseks

Haigestuvad noored lehed, mis tugeva nakkuse korral kuivavad. Haigus on äratuntav selle poolest, et lehed kuhtuvad enneaegselt, alates lehetipust ja kahjustatud kohtadel arenevad ridadena vaevumärgatavad mustad seene lülieoste kogumikud. Seen nakatab nii teravilju nisu, rukist kui ka heintaimi, eriti timutit, aas-rebasesaba, keraheina, nurmikaid ning säilub mütseelina, lülieostena ja viljakehadena taimejäänustel ja taliviljadel. Kõrreliste harmlaiksuse tõrjeks kasutada samu võtteid kui kõrreliste pruunlaiksuse korral.

Kõrreliste musttäpptõbe tekitab seene Phyllachora graminis anamorf Leptostromella graminis. Lehtedele tekivad nagu pihustatud tõrva laigud, mis võivad ühinedes katta kogu lehe.

Selliseid epidermipealseid läikivaid laike ei esine ühegi teise haiguse korral. Enam Taime uhiste haiguste timut, aas-rebasesaba, kerahein ja nurmikad, eriti niisketes kasvukohtades. Väga sageli esineb orasheinal.

• Haigused kõrrelistel heintaimedel - MES nõuandeteenistus
• Soovitusi porrulaugu kasvatamiseks - Maakodu

Seen talvitub mütseelina ja viljakehadena taimejäänustel ja taimede mitmeaastastes organites. Kõrreliste musttäpptõve tõrjeks kasutada samu võtteid kui kõrreliste pruunlaiksuse korral. Väga sagedased on heintaimede roosted, mille hulgas on nii mitme peremeestaimega liike nt. Roosted on alati hästi äratuntavad selle poolest, et roostepustulid kergitavad epidermi, hiljem rebestavad selle ja kahjustatud organi pind muutub roostepustulitest kühmuliseks.

Suvieospustulid on kollakad, hiljem arenevad talieospustulid on mustad; mõnikord esineb samal lehel või kõrrel mõlemaid üheaegselt.

Taime langevad lehed - miks taim võib lehti kaotada

Seen talvitub taimejäänustel talieostena ning mütseelina talvituvatel taimeosadel. Roostete tõrjeks tuleb varisenud ja nakatunud terised ning taimejäänused sisse künda.

Muusikud meenutavad oma esimest parimat sõpra ja suurimaid ühiseid lollusi!

Kõrreliste valgetäpilisust tekitavad eri kõrreliseliikidel eri seeneliigid perekonnast Mastigosporium. Kõrreliste lehtedele tekivad tumepruunid rombjad laigud, mille keskel arenevad valge täpina lülieosed. Seene arenemist soodustab soe ja Taime uhiste haiguste suvi. Vanema kasutusaasta heintaimed haigestuvad tugevamini. Seen talvitub mütseelina heintaimede talvituvates osades ja eostena taimejäänustel.

Müntide taimede ühised haigused

Kõrreliste valgetäpilisuse tõrjeks kasutada samu võtteid kui kõrreliste pruunlaiksuse korral. Üks ohtlikumaid haigusi keraheina ja timuti seemnepõldudel on kõrreliste tõlvtõbi, mida tekitab seen Epichloe typhina anamorf Sphacelia typhina. Ülemisel lehetupel areneb tõlvikukujuline valkjas või oranž mütseelipõimik strooma ning taimed ei loo õisikuid. Seen talvitub stroomadena, milles kevadel valmivad viljakehad kotteostega.

Haigused kõrrelistel heintaimedel

Kasvuajal levib taimelt taimele lülieostega. Haigus areneb intensiivselt jahedal ja pikal kevadel, kui taime arenemine on aeglane, ning esineb koldeliselt. Nakatunud taimed jäävad nakkuskolleteks mitmeks aastaks, vähendades pidevalt seemnesaaki. Haiged taimed on kariloomadele mürgised, mistõttu neid ei tohi loomadele sööta.

Suurepärased taimekaitsevahendid leiab koduköögist ja -aiast

Kõrreliste tõlvtõve tõrjeks tuleb haiguskolded niita, et takistada seene levimist, kuid niidetud hein tuleb hävitada. Seemet tuleb puhtida nagu pruunlaiksuse korral. Viimasel ajal on olnud üsna sage kõrreliste tungaltera esinemine, mida tekitab seen Claviceps purpurea anamorf Sphacelia segetum. Kõrsheinte pähikutes arenevad tungalterad on märksa väiksemad rukki omadest.

Tungaltera esineb paljudel risttolmlevatel kõrsheintel ja teraviljadel.