Valutab uhist kaes, mis see on

Neid peeti hoiatussignaalideks, millel pole välismaailma tajumise tavaliste viisidega palju ühist. Kobarpeavalu tüüpilisemad ravimid on glükokortrikoidhormoonid ja verapamiil, mis leevendavad ka südame rütmihäireid ja alandavad vererõhku.

Valu leevendamine[ muuda muuda lähteteksti ] Valude ja kannatuste leevendamine on tervishoius üks kõige olulisemaid eesmärke. Meditsiiniõdede üheks ülesandeks on patsiendi ettevalmistamine ja tema toetamine enne ravi, selle ajal ja pärast ravi, eriti laste puhul. Valu vaigistamiseks kasutatavaid ravimeid nimetatakse valuvaigistiteks ehk analgeetikumideks. Filosoofia[ muuda muuda lähteteksti ] Valu on kehaline aistingnagu ka näiteks sügeluskõdisurin ja orgasm. Kehalistel aistingutel on tavaliselt asukoht kehas, intensiivsus, kestus ja mõned muud omadused, mida tavaliselt omistatakse füüsilistele esemetele ja kvantiteetidele, aga neid peetakse privaatseteks, subjektiivseteks, ennastsisendavateks ja aistijale korrigeerimatut teadmist andvateks.

Valu ja teisi " intransitiivseid " David Malet Armstrong" Bodily Sensations ", " A Materialist Theory of the Mind " kehalisi aistinguid tundub meelteandmete teooria hästi seletavat.

Meelteandmete teooria seisukohast on valud fenomeniliste indiviidide paradigmaatiline näide. Nende olemasolu sõltub sellest, et neid aistitakse, ja nad on aistijate jaoks loogiliselt privaatsed.

Sellepärast siis ongi valud ühtaegu aktid ja objektid: nad ei saa olemas olla ilma elamusaktita Charlie Dunbar Broad" Scientific Thought ". Valu mõiste käib nii fenomeni kui objekti kui selle teadvustamise kui akti kohta. Nüüd on võimalik öelda, et valud kui meelteandmed asuvadki seal, kus need paistavad asuvat fantoomvalu korral tühjas kohas ; selleks ei ole loogilist takistust Frank Jackson" The Existence of Mental Objects ", Perception: A Representative Theory.

Levinuma vaate järgi asuvad valud fenomenilises ruumis või fenomenilisel väljal, mis on vastetega füüsilises ruumis kuidagi isomorfne või süstemaatiliselt seotud. See teooria sobib ka visuaalsete meelteandmete puhul. Kehaliste aistingute puhul nimetatakse seda mõnikord nägemisvälja eeskujul somaatiliseks väljaks. Selle kasuks taju puhul Valutab uhist kaes on siiski tugevaid argumente nagu ka selle kahjuks.

Valu ja kehaliste aistingute puhul võivad need teooriad töötada ka juhul, kui nad välistaju puhul ei tööta.

Nende teooriate üks põhilisi nõrkusi on siiski see, et nad ei seleta valumõiste kummalisust, vaid võtavad selle lähtekohaks. Näiteks kui me paigutame kehaosadesse fenomeniliste omadustega mentaalsed objektid, kas siis vaimul on ulatus või kas vaim osalt kattub kehaga?

• 39 nadala valus liigesed
• Neuroloog selgitab: viis levinumat põhjust, miks käsi valutab - 4 Kliinik
• Neuroteadus Ajusse peeringute tehnoloogia paljastab valu mustri ning erinevused ägeda ja kroonilise vormi vahel.
• Tööpakkumised Kroonilise valu käsitlus Igaüks tunneb mõnikord valu.
• Pohjus poidla valu
• Homeopaatialiidete ravi
• Pildistamine: näidake mulle, kus see valutab - loodus

Ja kui nad seal on, kas siis teised ei võiks põhimõtteliselt neile ligi pääseda? Kui aga privaatsed mentaalsed objektid on privaatses fenomenoloogilises ruumis, siis tekib küsimus, kuidas see ruum on vastastikuses toimes füüsilise ruumiga.

Asi on esiteks selles, kuidas füüsilised ja mittefüüsilised sündmused saavad teineteist mõjutada; teiseks pole selge, kuidas need ruumid üksteisega vastavuses on, kui põhjustamist ei ole. Meelteandmete teooriate puuduseks peetakse ka antifüsikalismi sidumust.

Füsikalist möönaks vaevalt fenomeniliste objektide olemasolu. Taju all ei mõelda siin mitte introspektiivset taju, vaid välistaju. Tajuteooriate järgi tajutakse valu tundes kehaosa füüsilist seisundit. Tegu oleks somatosensoorse tajuga, mis sarnaneb kompimise või propriotseptsiooni modaalsusega.

Valu – Vikipeedia

Selleks seisundiks peetakse enamasti koekahjustust või seisundit, mis võib viia koekahjustuseni. Võimalik on pidada tajuobjektiks ka notsitseptorite aktiveerumist. Kui jutt on valu asukohast, siis peetakse tavaliselt silmas selle tajuobjekti tegeliku või võimaliku koekahjustuse asukohta. Varem ei peetud valusid tajulisteks, vaid aistinguteks või elamusteks, mida usaldatavalt põhjustab tegelik või potentsiaalne vigastus. Neid peeti hoiatussignaalideks, millel pole välismaailma tajumise tavaliste viisidega palju ühist.

Kuigi tänapäeval on meelteandmete kontseptsioonist suuresti loobutud, pooldavad tajuteooriate vastased tänapäeval valu "aistingu- või kvaaliteooriat", mille järgi valu pole küll mitte fenomeniline objekt, küll aga elamuse fenomeniline kvaliteet või siis elamus, millel on teatud kvaalid.

Suurem jagu meelteandmete teooria kohta öeldut kehtib ka kvaaliteooria kohta. Earl Conee järgi me nimetame valuks nii valuseisundit kui ka valukvaale. Sellepärast valu ei saa olla tajumus. Kui valu samastada valu põhjusega, näiteks koekahjustusega, nagu NewtonStephens ja Graham ning Hill ja siis on seda raskust väga raske ületada.

Peavalu tüübid Peavalud jagunevad kaheks: peavalud, mis annavad märku mõnest muust haigusest. Sellist liiki peavalusid ravitakse koos neid põhjustanud haigusega terviklikult; peavalud, mis ei ole teiste haiguste tunnuseks, vaid on esmased. Levinuimad on pingetüüpi peavalu ja migreen. Pingetüüpi peavalu ja migreen algavad enamasti kas nooremas täiskasvanu- või koguni lapseeas.

Armstrong, Pitcher ja enamik teisi tajuteooriate pooldajaid samastavad valu valuelamuse või -aistinguga, mida nad peavad tajuaktina kaasatuks koekahjustuse tajumisse. Nägemistajust erineb selline taju spontaanse huvi suunatuse ja mõistelise samastamise objekti poolest valuks nimetatakse elamust; kui aga räägitakse valu asukohast, siis enamiku tajuteooriate pooldajate arvates peetakse siiski silmas tajuobjekti asukohta ; Valutab uhist kaes puhul on nii tajuline kui ka mõisteline fookus prednisoon liigeste ravis mõnikord suuname tähelepanu ka elamusele, tavaliselt siis, kui on kahtlus selles, mida me näeme.

Valude korrigeerimatus taandub sellele, et elamused on korrigeerimatud. Valud on privaatsed sellepärast, et elamus peab olema kellegi vaimuseisund, nii et nende privaatsus taandub elamuste privaatsusele. Sama lugu on subjektiivsusega. Nii et kui privaatsuse, subjektiivsuse ja korrigeerimatusega on probleeme kuidas need täiesti füüsilises maailmas võimalikud onsiis need on üldised probleemid, mitte spetsiifiliselt valu ja kehaliste aistingute probleemid.

Tajuteooriate pooldajad ütlevad tavaliselt, et terve mõistusega ei õnnestu selles asjas täit kooskõla saavutada, küll aga ligilähedast. Põhiidee on selles, et valuteatega omistatakse endale teatud laadi elamus, millel on intentsionaalne sisuArmstrong, Pitcher. Elamustele intentsionaalse sisu omistamine tajuteoorias on vajalik selleks, et seletada, kuidas need informeerivad oma omanikku tema vahetust vaimuvälisest ümbrusest. Nii et siis valuelamused on ka representatsioonidnagu teisedki tajuelamused.

Nad representeerivad koekahjustust teatud kehapiirkonnas. Valu asukoht on siis representeeritava koekahjustuse asukoht. Valuteatega omistatakse endale elamus, mille intentsionaalne sisu on, et teataja teatud kehapiirkond on teatud laadi seisundis.

Navigeerimismenüü

Rääkimisviis moonutab teate sisu tehes selle ähmaseks ja segasekspaigutades valu enese kehaosasse, kuigi valu tegelikult on vaimus. Et valul on intentsionaalne sisu, võib valu olla ka vale, st valesti representeerida vastaval kehaosal ei pruugi midagi viga olla.

Omistusi on siin kaks: elamuse omistamine ja koekahjustuse omistamine. Valuteade omistab ainult esimese; koekahjustuse omistab valu ise.

• Sulgeb kuunarnukid ja harjad
• Kurk valutab? Asi ei pruugi olla üldse algavas haiguses - Maaleht
• Doktor Toomas Toomsoo sõnul võib leevendust saada apteegi käsimüügi valuvaigistitest, kui kasutatakse õigeid annuseid mg ibuprofeeni või 1 g paratsetamooli.
• На черта эта спешка, Жанни, - ответил Макс, - потерпи .
• Liigeste Dick ravi
• Kompressioonid liigeste liigestega
• Kroonilise valu käsitlus - Ravida Kliinik

Peavalu võib kesta kahest tunnist kolme ööpäevani. Migreeni tunneb ära esmalt ühepoolsest lokalisatsioonist: - valu esineb otsmiku- või oimupiirkonnas ja silma- või kulmujoonel ning on valdavalt pulseeriv; - valu on terav; - subjektiivsel skaalal hindab kannataja valu tugevuseks 6—10 palli ehk see on mõõdukas või tugev; - füüsiline pingutus suurendab valu; - esineda võivad iiveldus ja oksendamine, valgus- ja helikartus; Kõige värskemad Liigume uudised otse sinu postkasti - migreenivalu käes vaevleja soovib olla omaette, näiteks pimedas ruumis.

Migreen on krooniline häire. Meeles tasub hoida, et migreenivalu peab kaduma kahe tunni jooksul ravimi võtmisest.

Kui seda ei juhtu, tuleks kaaluda spetsiifilisemaid migreeniravimeid triptaanemida kirjutab välja pere- või eriarst.

Kui migreeni esineb kolm ja enam korda kuus, on vaja alustada profülaktilist ravi.

Samal teemal

On üldlevinud arvamus, et meestel valutab pea vähem kui naistel. Kas see nõnda on, me lõplikult ei tea, kuna varem pöördusid mehed arsti poole harvem. Rasedusaegsed peavalud olenevad trimestrist. Esimesel trimestril ei pruugi peavalud väheneda, küll aga teisel ja kolmandal, mis on seotud naissuguhormoonide taseme hüppelise tõusuga.

Beebiootuse ajal hakkab naise keha rohkem toitaineid tahtma. Kui naine ei ole enne rasedust jälginud oma toitumist ja vedelikutarbimist, tuleb seda nüüd tingimata teha.

Whisky News May 30th 2018

Hüpoglükeemia ehk liiga madal veresuhkrutase, napp veejoomine ja nälgus on peamised rasedusaegseid peavalusid provotseerivad tegurid. Siiski on üks peavaluliik, mida esineb valdavalt meestel — see on kobarpeavalu ehk tsükliline peavalu. Naistel kipub mõnikord migreen olema seotud menstruatsiooniga — sõltuvalt sellest, kui tihedalt ja missuguses menstruatsiooni faasis migreenihood tekivad, võib eristada nii menstruaalset kui menstruatsiooniga seotud migreeni.

Nende mõlema puhul räägitakse migreeni alavormidest. Krooniline migreen kujuneb välja n-ö tavapärasest migreenist aja jooksul. Seetõttu peetakse meie ajal kroonilist migreeni migreeni tüsistuseks. Kuigi oma iseloomu poolest eristub migreen teistest peavalu vormidest, on teatud olukordi, mil teine peavalu võib olla migreenile sarnane.

Teistpidi vaadates — kergemad migreenihood ei sisalda alati paljusid migreeni tunnuseid, mistõttu võib sellisel juhul tekkida kahtlus, et tegu on hoopis muu peavalu vormiga.

Kõige enam tuleb migreeni eristada pingetüüpi peavalust, mis oma olemuselt on kergem väiksemate kaaskaebustega peavalu. Seetõttu võivad kergemad migreenihood mõnikord meenutada just pingetüüpi peavalu. Ühepoolsetest tugevatest peavaludest tuleb migreeni eristada nn kobarpeavalust. Viimase korral kujuneb sageli välja peavaluhoogude ajaline muster — kobaratena. Kuigi hood ise on lühemad, on need väga tugevad ja valuga kaasuvad samal poolel erinevad autonoomse närvisüsteemi düsfunktsioonile omased nähud — pisaratevool, silmalau turse, silma punetus, ninakinnisus jms.

Video: 200 frases - Estoniano - Português 2021, Aprill

Kahtluste korral tuleb alati pöörduda arsti poole, kes määrab õige diagnoosi ning teostab vajadusel täiendavaid uuringuid. Migreeni jälgimine Kõige tõhusam migreeni jälgimise viis on pidada päevikut. Päevik peab olema võimalikult konstruktiivne. Päevikust peab olema võimalik välja lugeda kolm põhilist momenti: hoogude sagedus, nende alluvus ravile ning ravi vajaduse sagedus. Pole soovitatav põhjalikult üles kirjutada kõiki sümptomeid, mida inimene migreenihoo ajal tunneb, kuna migreen on haigus, mis avaldub stereotüüpsete hoogudega — s.

Ka teie arst on sellest teadlik, kui olete vähemalt üks kord talle kirjeldanud oma migreeni. Päeviku hoidmine võimalikult lakoonilisena on põhjendatud ka sellega, et liigne ja korduv süvenemine oma tundmustesse võib tekitada sekundaarseid psühholoogilisi probleeme, nn somatisatsiooni.

Õige lähenemise korral on see välditav! Ärge elage päeviku nimel — elus on palju enamat! Millal pöörduda arstile? Nagu juba eelpool mainitud, ei tähenda üks atakk elus veel haigust. Kuna aga haigust diagnoosib siiski arst, on esmase pöördumise põhjendus tavaliselt peavaluhoogude kordumine. Tüüpiliste avalduste korral on migreeni diagnoos kliiniline ning ei vaja täiendavaid uuringuid. Neid on vaja teha peamiselt Valutab uhist kaes, kui tegu on atüüpilise avaldusega, peavalu on esmaselt tekkinud kõrges eas, peavaluhood tekivad öösel une pealt ning valu äratab inimest, peavaluga kaasub langetõvele sarnane krambisündroom või muu neuroloogiline defitsiit viimast sedastab arst neuroloogilisel läbivaatusel.

Ka tihe ajaline seos teise haigestumisega vajab erilist tähelepanu. Arsti roll inimese peavalude tõlgendamisel on juhtiv — teadlik arst on võimeline migreeni ära tundma.

Kui diagnoos on olemas, siis järgmine oluline faktor on peavaluhoogude ravi. Kui tavapärased käsimüügiravimid nende õige kasutamise korral ei aita, tuleb abi küsida arstilt, kes kas teeb muudatusi juba olemasolevas ravis või valib sobiva ravimi retseptiravimite nimekirjast. Edasine migreeni jälgimine ei vaja tavaliselt arsti sekkumist, v. Kindlasti aga tuleb pöörduda abi saamiseks arstile siis, kui migreenihood püsivalt sagenevad, oluliselt elukvaliteeti langetavad või valuvaigistite tarvitamine muutub liiga sagedaseks 10—15 päeva kuus on juba kriitiline valuvaigistite tarvitamise piir.

Perearst on esimene, kelle poole pöörduda. Vajadusel suunab ta peavaludega inimese teistele spetsialistidele — enamasti neuroloogile. Kõrgelt kvalifitseeritud peavaluspetsialistid tegelevad enamasti raskemate ja komplitseeritumate juhtudega.