Mul on probleeme liigestega, mida teha,

Puusapiirkonna probleemide mõju ümbritsevatele liigestele. Kasu toovad võimlemine, jalgrattasõit, ujumine, vesiaeroobika, kiirkõnd jms. Home Nr. Omandatud pitsumine on sageli korduvate koormavate liigutuste tagajärg, näiteks pikaaegne kükitamine, autosse istumine ja sealt väljumine, puusa koormamine maksimaalsete rotatsioonasenditega, järsud pööramised, suunamuutused ja hüpped. Külgsidemete MCL ja LCL vigastused tekivad, kui sundida põlv mingi välise jõu abil liikuma külgsuunas nt sõidab keegi pallimängus külje pealt sisse.

Eluisu oli lausa otsas siis, aga keegi ei teadnud vist sel ajal hüpermobiilsetest liigestest midagi.

Enda meelest ja ka teiste meelest olin ülipainduv, samas mu tasakaal on pidevalt paigast ära, sest iial ei tea, mida mõni liiges plaanib ette võtta. Käisin nüüd siis ka reumatoloogil, kuigi tema arvas, et kui ikka liigesed ja paljud neist veel valutavad korraga, siis ei ole see sellest hüpermobiilsusest vaid muude halbade mõjude ja hädade kokkulangevus, mis elu jooksul tekkinud.

Muidugi olen mina ka vana juba, kuigi neselt juba jooksin arstide vahet, aga mind vist peeti tol ajal polkovniku leseks lihtsalt. Mina sain diagnoosi 34selt.

Mis seda tekitada võib? Puusaliiges on suurim liiges inimkehas, mis on disainitud inimkeha raskuse kandmiseks nii staatilistel asenditel kui ka liikumistel. Liigese moodustavad reieluu pea ning atsetabulum kausjas moodustis vaagnal mis on tegelikult kokku pandud kolmest erinevast luust — what?!

Painduv olen olnud alati kuid pärast viimase lapse sündi läks asi päris põrguks. Põhimõtteliselt piisas ainlt jalutamisest, et endale jälle mingisugune bursiit külge saada, lõpuks tegid kõik liigesed jõhkrat valu, eriti kole oli puusade ja õlgadega.

Sportlikuna oli see päris kõva nätakas, keelati kõik ära jne. Õnneks oli oidu veidi ringi vaadata ja veel paari arstiga konsulteerida, sain soovituse ravivõimlemiseks, hiljem jõutrenniks, vaikselt hakata oma liiga logisevaid liigeseid õigete musklite toonusseajamisega paika sättima.

Mulle mõjus, tunnen ennast palju paremini kui enne diagnoosi ja saan mida teha lemmikharrastustega jätkata.

Öeldi ka, et põhimõtteliselt on eluküsimus olla väga heas vormis, nagu ei ole toonuses, nii hakkab jälle logisema. Valus on vahel ikka, aga see ei ole vahepealsega üldse võrreldav.

Mul on veel lisaks EDS sündroom kergel kujul, väljendub madalas vererõhus, seedehäiretes jne, ka seda hoian kontrolli all liikumisega.